Swedbank: palgakasv pidurdub aasta teises pooles

Kuid siin tasub rõhutada, et lisaks palgakasvu pärssivatele teguritele mõjutab palgakasvu ka olukord tööturul – kui vajalike oskuste ja teadmistega töötajaid napib, kipub palgakasv nimetatud ametialal kiirenema ja seda olenemata tootlikkusest vastaval ametialal või sektoris. Kumb neist teguritest domineerib, sõltub suuresti ametialast.

Meie hinnangul kimbutab tööjõunappus endiselt energeetika, elektroonika, ehituse ja ITK sektorit, aga üha enam ka tervishoiu sektorit. Reaalpalgakasvu mõjutab lisaks ka aeglustuv hinnakasv.

Statistikaameti täna avaldatud andmetel kasvas keskmine brutopalk selle aasta I kvartalis eelmise aastaga võrreldes 6,9% ning osaliselt, nagu mainitud ka statistikaameti pressiteates, mõjutasid palgakasvu ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud (0,5% protsendipunkti). Preemiad ja lisatasud kasvasid töötaja kohta ligikaudu 20% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Palgad kasvasid enim elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise ja ehituse tegevusaladel (vastavalt 12,8% ja 12,7%).

Keskmine brutokuupalk kahanes vaid veonduse ja laonduse tegevusalal (-0,6%). Ka töötlevas tööstuses, suurima hõivatute arvuga tegevusalal, kasvasid palgad tublisti – 8,8%. Ehitussektori kiire palgakasvu taga on ilmselt ühelt poolt kasvanud hõive ja suurenenud nõudlus ning teisalt on kasvanud tööjõuvajadus toonud kaasa ilmselt ka vajalike töökäte nappuse, mis võib tingida kiirema palgakasvu sektoris. Viimane kehtib ilmselt ka energeetika sektoris – kvalifitseeritud tööjõu nappus võib palku kasvatada kiiremini kui tootlikkuse kasv lubaks.