- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
CV-Online: iga töökuulutuse peale jääb kandidaate üha vähemaks
Küsimustele vastab Heikko Gross
Millised on peamised sektorid, kus valitseb tööjõupuudus?
Kui valdkondi välja tuua, siis eeskätt IT, müük, energeetika ja tervishoid / sotsiaaltöö. Samas kitsalt kõige valulikumate valdkondade välja toomine ei anna nii ammendavat ülevaadet, sest tegelikkuses on tööturul toimumas suuremad muutused, mis puudutavad kõiki sektoreid.
Nimelt tööpakkumiste arv on pidevas tõusus olnud juba 2 viimast aastat. Võib öelda, et võrreldes kahe aasta taguse ajaga on lisandunud poole enam pakkumisi. Samas kandidaatide kandideerimisaktiivsus on laias laastus samaks jäänud. See aga tähendab, et sisuliselt iga töökuulutuse peale jagub vähem kandidaate ning see on peamine muutus, millega tööandjatel tuleb arvestada.
Kuna töötajad on osades sektorites nüüd veidi rohkem valija rollis, siis kas see on töötajate ootusi (tingimused, palk) ka muutnud?
Tõenäoliselt näeme siin pisut erineval kujul ajaloo kordumist, kuid tööturul midagi kardinaalselt ei muutu. Kindlasti on juba hakanud muutuma jõujooned tööandjate ja tööotsijate vahel. Samas dramaatilist muutust veel siiski toimunud ei ole.
Hetkel ei ole töötajate ja tööotsijate palgaootused võrreldes aastatagusega oluliselt muutnud. Aastatagusega võrreldes on vaid 3 protsendipunkti võrra on lisandunud neid, kes prognoosivad, et nende palk tõuseb järgneva 6 kuu jooksul. Kui aga mõelda väljavaadete peale, siis mõne aja pärast oleme olukorras, kus töötuid oluliselt vähem ja sel juhul võib prognoosida, et surve palgatõusule ja töötingimuste parendamisele kasvab oluliselt.
Kuidas on muutunud üldiselt tööd otsivate inimeste palgaootused?
Inimeste palgaootused on valdavalt realistlikud, kriis avaldas selgelt mõju palgaootustele ja valdav osa tööotsijatest ei eelda ammu enam nö kriisieelset palgataset ja üldjuhul nähakse ka tööandjapoolset pilti – ehk mida on võimalik pakkuda.
Eks elukalliduse tõus avaldab survet palkade tõstmisele, aga palgatõus on väga selgelt ikkagi tööandjate võimaluste taga, mis aga sõltub väga suuresti igast konkreetsest juhtumist.
Mis oleks kiire lahendus tööpuudusele?
Hetkel kuum
Kiireid ja lihtsaid lahendusi kardetavasti ei ole. Üks võimalik lahendus on see, et kandidaatide puhul nö kriteeriume lõdvendada – ehk mõelda, kas näiteks on kindlasti vaja alla 45-aastast inimest, kas see inimene kindlasti peab heal tasemel valdama eesti, inglise ja vene keelt. Teisisõnu tasuks üle mõelda, mis on kandideerija puhul hädavajalikud oskused või omadused ja mis soovituslikud ning viimase arvelt ehk annab järeleandmisi teha.
Kuidas tunnetavad palgasurvet tööandjad, loe tänasest Äripäevast.
Seotud lood
- ST
Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele