Eesti-Vene suhted soojenemise faasis

Arvestades, et juba üle 6 aasta ei ole sellist kohtumist olnud, võib rääkida riikidevahelistest suhetes toimunud liikumisest. Eesti poolt osalesid Marko Mihkelson, Jevgeni Ossinovski, Vladimir Velman ja Mati Raidma. Vene delegatsiooni kuulusid duuma väliskomisjoni liikmed Mihhail Margelov, Valeri Ponomarjov ja Vladimir Torlopov.

Kohtumise tulemusi kommenteerides kirjutas Eesti delegatsiooni juht Marko Mihkelson Facebookis: „Ma julgeks isegi öelda, et viimased kaks päeva kinnitasid, et kui pooltel on huvi ja soov suhteid arendada läbi konkreetsete koostööprojektide, on kõik võimalik. Minu kogemus poliitilistest kohtumistest Vene kolleegidega ulatub aastasse 2003. Äsja lõppenu oli minu arvates üks sisukaim ning vähem konfrontaalsem. Võinuks ju eeldada, et üle kuue aasta taas kokku saades on esimene kohtumine kobav ja ettevaatlik. Tegelikult jäi mulje, nagu poleks vaheaega suhetes olnudki. Ehk enamgi, just konkreetsetele koostööprojektidele keskendudes ning vähem erimeelsusi pedaalides andsime mõista, et suhete uuem tasand on tunnetatav.”

Mihkelsoni hinnangul said pooled konkreetset koostööd arutades ja erimeelsusi lahendades aru, et on võimalik viia suhted uuele tasemele.

Eesti-Vene piirialade projektid

Narva ja Ivangorodi piiripunkti renoveerimine Eestilt 4,3 mln eurotVenemaalt 3,2 mln eurotProjekti eesmärk on piiripunktide läbilaskevõime suurendamine.

Narva ja Ivangorodi kindluste arhitektuuriansambli arendamine Eestilt 3,1 mln eurotVenemaalt 3 mln eurotProjekti eesmärk on luua ühtne ajalooline ja arhitektuuriline turismiobjekt. Narvas restaureeritakse Viktoria bastion ja püssirohukelder, kuhu valmib külaliskeskus. Viktorias luuakse interaktiivne ekspositsioon. Ivangorodis on plaanis restaureerida ladu ja ehitada külaliskeskus.

Värska–Kuremäe kloostri teelõigu läbilaskevõime parandamineEestilt 2,4 mln eurotVenemaalt 2,3 mln eurotProjekti eesmärk on parandada liiklustingimusi. Pärast rekonstrueerimist suurenes Koidula–Kunitšna gora piiripunktis märgatavalt piiriületuste arv ning tee läbilaskevõime osutus ebapiisavaks. Lõik Värska–Koidula on liiga kitsas ja vajab ümberehitamist. Petserist Kuremäe kloostrisse viiv tee on halvas seisus ja vajab põhjalikku remonti. Venemaa poolel Kunitšna goras ei ole parklat, mistõttu tee ääres seisvad autod ja bussid segavad liiklust. Samuti ei ole parklat turistibussidele.

Veeobjektide biogeense koormuse vähendamine ja Peipsi järve veekvaliteedi parandamineEestilt 3,4 mln eurotVenemaalt 4,1 mln eurotProjekti eesmärk on parandada majanduslikku ja ökoloogilist olukorda Peipsi järve piirkonnas. Järve Venemaa-poolsel kaldal puuduvad puhastusehitised ja vette satub reovesi. Eesti poolel on probleemiks kaasaegse taristuga sadamate puudumine. Turistide hulk kasvab iga aastaga, kuid puuduvad jäätmete kogumiskohad. Projekt näeb ette puhastusseadmete rajamise ja renoveerimise Vene poolel ning väikesadamate ehitamise Eestis.

Autor: Anastassia Tido, Ave Lepik