Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti-Vene suhted soojenemise faasis

    Juulis said üle kuue aasta kokku Eesti ja Venemaa parlamendiesindajad. Lisaks poliitiliste suhete elavnemisele on hoogu saamas ka majanduskoostöö.

    Juunis kiitis Euroopa Komisjon heaks kolm Eesti-Vene koostööprojekti, neljas, Peipsi-äärsete alade arendamiskava, saab rohelise tule veel juuli lõpus.
    2007.-2013. aasta Euroopa partnerlusprogramm pani paika Eesti-Vene koostöökava. Programmi 5 aasta eelarve on umbes 73 miljonit eurot. Euroopa Liidu kõrval rahastavad projekte ka Venemaa (15,9 miljonit) ja Eesti (9 miljonit).
    Ka on lootust, et piiriäärsete territooriumide arengule aitab kaasa Eesti ja Venemaa ametlike kontaktide ootamatu elavnemine: 4.-6. juulini toimus kauaoodatud Venemaa ja Eesti parlamendi väliskomisjoni kohtumine.
    Arvestades, et juba üle 6 aasta ei ole sellist kohtumist olnud, võib rääkida riikidevahelistest suhetes toimunud liikumisest. Eesti poolt osalesid Marko Mihkelson, Jevgeni Ossinovski, Vladimir Velman ja Mati Raidma. Vene delegatsiooni kuulusid duuma väliskomisjoni liikmed Mihhail Margelov, Valeri Ponomarjov ja Vladimir Torlopov.
    Kohtumise tulemusi kommenteerides kirjutas Eesti delegatsiooni juht Marko Mihkelson Facebookis: „Ma julgeks isegi öelda, et viimased kaks päeva kinnitasid, et kui pooltel on huvi ja soov suhteid arendada läbi konkreetsete koostööprojektide, on kõik võimalik. Minu kogemus poliitilistest kohtumistest Vene kolleegidega ulatub aastasse 2003. Äsja lõppenu oli minu arvates üks sisukaim ning vähem konfrontaalsem. Võinuks ju eeldada, et üle kuue aasta taas kokku saades on esimene kohtumine kobav ja ettevaatlik. Tegelikult jäi mulje, nagu poleks vaheaega suhetes olnudki. Ehk enamgi, just konkreetsetele koostööprojektidele keskendudes ning vähem erimeelsusi pedaalides andsime mõista, et suhete uuem tasand on tunnetatav.”
    Mihkelsoni hinnangul said pooled konkreetset koostööd arutades ja erimeelsusi lahendades aru, et on võimalik viia suhted uuele tasemele.
    Eesti-Vene piirialade projektid
    Narva ja Ivangorodi piiripunkti renoveerimine Eestilt 4,3 mln eurotVenemaalt 3,2 mln eurotProjekti eesmärk on piiripunktide läbilaskevõime suurendamine.
    Narva ja Ivangorodi kindluste arhitektuuriansambli arendamine Eestilt 3,1 mln eurotVenemaalt 3 mln eurotProjekti eesmärk on luua ühtne ajalooline ja arhitektuuriline turismiobjekt. Narvas restaureeritakse Viktoria bastion ja püssirohukelder, kuhu valmib külaliskeskus. Viktorias luuakse interaktiivne ekspositsioon. Ivangorodis on plaanis restaureerida ladu ja ehitada külaliskeskus.
    Värska–Kuremäe kloostri teelõigu läbilaskevõime parandamineEestilt 2,4 mln eurotVenemaalt 2,3 mln eurotProjekti eesmärk on parandada liiklustingimusi. Pärast rekonstrueerimist suurenes Koidula–Kunitšna gora piiripunktis märgatavalt piiriületuste arv ning tee läbilaskevõime osutus ebapiisavaks. Lõik Värska–Koidula on liiga kitsas ja vajab ümberehitamist. Petserist Kuremäe kloostrisse viiv tee on halvas seisus ja vajab põhjalikku remonti. Venemaa poolel Kunitšna goras ei ole parklat, mistõttu tee ääres seisvad autod ja bussid segavad liiklust. Samuti ei ole parklat turistibussidele.
    Veeobjektide biogeense koormuse vähendamine ja Peipsi järve veekvaliteedi parandamineEestilt 3,4 mln eurotVenemaalt 4,1 mln eurotProjekti eesmärk on parandada majanduslikku ja ökoloogilist olukorda Peipsi järve piirkonnas. Järve Venemaa-poolsel kaldal puuduvad puhastusehitised ja vette satub reovesi. Eesti poolel on probleemiks kaasaegse taristuga sadamate puudumine. Turistide hulk kasvab iga aastaga, kuid puuduvad jäätmete kogumiskohad. Projekt näeb ette puhastusseadmete rajamise ja renoveerimise Vene poolel ning väikesadamate ehitamise Eestis.
    Autor: Anastassia Tido, Ave Lepik
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Aimar Ventsel: pildikesi Moldovast, peidetud vaesusega venelikust riigist „kusagil seal“ “Istun seda jutukest kirjutades Chişinău Moldova rahvusköögi restoranis ...”
Mida me teame Moldovast? Laias laastus mitte midagi, nendib etnoloogiadoktor Aimar Ventsel. Ja valgustab meid.
Mida me teame Moldovast? Laias laastus mitte midagi, nendib etnoloogiadoktor Aimar Ventsel. Ja valgustab meid.
Balti aktsiad jätkasid taandumist
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus teist börsipäeva järjest miinuses, taandudes täna 0,64%.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus teist börsipäeva järjest miinuses, taandudes täna 0,64%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Funderbeami asutaja lahkub tegevjuhi kohalt
Funderbeami asutaja ja tegevjuht Kaidi Ruusalepp annab oma igapäevased tegevused üle ning jätkab juunist nõukogus ettevõtte asutajana.
Funderbeami asutaja ja tegevjuht Kaidi Ruusalepp annab oma igapäevased tegevused üle ning jätkab juunist nõukogus ettevõtte asutajana.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finnair hakkab jälle Tartusse lendama
Soome lennufirma Finnair alustab Helsingist Tartusse lendamist 2. juulil pärast seda, kui Tartu lennujaamas võetakse kasutusele GPS-signaalist sõltumatu lähenemislahendus.
Soome lennufirma Finnair alustab Helsingist Tartusse lendamist 2. juulil pärast seda, kui Tartu lennujaamas võetakse kasutusele GPS-signaalist sõltumatu lähenemislahendus.
Metsä Group sai Vene äri müüdud
Soome Metsä Group müüs oma Venemaa tütarfirmad kunagisele partnerfirmale ja enam mingit äri seal ei oma, teatas ettevõte börsile.
Soome Metsä Group müüs oma Venemaa tütarfirmad kunagisele partnerfirmale ja enam mingit äri seal ei oma, teatas ettevõte börsile.