Rootsi kärbib kahjulikku maksu

Kui ülejäänud Euroopa valdavalt kärbib ja koonerdab, on Borgi eelarves madalamad maksud ja riiklike investeeringute kasv.

Traditsiooniliselt on oluline osa valitsuse eelarveplaanidest juba ka eelnevalt meediasse lekkinud. Rootsi parempoolne valitsus ergutab tuleval aastal majandust 23 miljardi Rootsi krooniga, millest lõviosa moodustab üllatavalt järsk kärbe ettevõtte tulumaksu määras.

Ettevõtte tulumaks alaneb tuleva aasta algusest Rootsis 26,3 protsendilt 4,3 protsendipunkti võrra ehk vaid kukesammu kaugusele Eesti maksumäärast.Valitsus põhjendab sammu OECD hinnanguga, et ettevõtte tulumaks on ettevõtluskliima jaoks kõige kahjulikum maks.

"Edaspidi on atraktiivsem investeerida ning makse maksta Rootsis," ütles Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt, kui valitsus läinud nädala lõpus oma maksuplaani avalikuks tegi.

Maksu määr alaneb 22%-le, mis jääb alla nii OECD kui ka Euroopa Liidu riikide keskmisele (vastavalt 25,5% ja  23,4%). Oluliseks tõukeks sai Rootsile Suurbritannia valitsuse sarnane samm.

Kärpe maht on 16 miljardit Rootsi krooni, millest poole loodab valitsus katta ettevõtete endi rahakotist, vähendades nende võimalusi intresside maksusoodustustega manööverdades maksukohustuse vähendamiseks.

„Üle ilma on trend vähendada võimalusi intresside mahaarvamiseks,“ kirjutas Anders Borg läinud nädalal ajalehes Dagens Industri, viidates Hollandile, Saksamaale ja Soome plaanidele. „Uute reeglitega lööme ukse maksuparadiisi kinni ja piirame agressiivset maksude optimeerimist.“

Ühtlasi väheneb sel moel laenukapitali eelistamine – Rootsi on neid riike maailmas, kus laenukapitali kasutamine investeeringuteks on oluliselt soodsam kui finantseeringud omavahenditest.

Ettevõtte tulumaksu määra kärpimisega loodab valitsus meelitada rahvusvahelisi suurfirmasid Rootsi investeerima ja töökohti looma. Rootsi ettevõtlusorganisatsioonid leiavad aga, et muude maksude kärpimine olnuks töökohtade loomisel tõhusam.

„Kui seda raha oleks kasutatud tööandjate maksukoorma oluliseks kergendamiseks või väiksemate firmade vabastamiseks haigushüvitise maksmisest, oleks see tuntavamalt kajastunud tööpuuduse näitajates,“ ütles agentuurile TT Rootsi väikeettevõtjate ühenduse esindaja Leif Svensson.

Rootsi meedia on välja rehkendanud, et enim võidaksid maksukärpest Rootsis suured maksumaksjad nagu ravimifirma Astra Zeneca ja rõivakett H&M, mis maksid mullu Rootsis ettevõtte tulumaksu vastavalt 4,2 ja 3,1 miljardit Rootsi krooni. Ent samuti suurpangad eesotsas Swedbankiga, mille suuri kasumeid on rahandusminister Anders Borg korduvalt kritiseerinud.

Veel kehtestab valitsus uue maksusoodustuse investeeringutele, et parandada kapitali kättesaadavust eelkõige alustavatele ja kiirelt kasvavatele väikestele innovaatilistele ettevõtetele.

Maksukergendust saavad tuleval aastal ka Rootsi pensionärid, aasta peale keskmiselt 500-700 Rootsi krooni. Ülejäänud kodanikele prognoositakse rahakotti lisa 2014. aastal, mis on Rootsis valimiste aasta ning mil majanduse stimuleerimiseks on visandatud ca 27 miljardit Rootsi krooni.

Maksukärbete kõrval suurendab Rootsi valitsus majanduse ergutamiseks investeeringuid infrastruktuuri – sealhulgas raudteedesse – ning uurimis- ja arendustegevusse. Mitmed analüütikud ja ettevõtjad on valitsust juba pikka aega ärgitanud enam investeerima, et kasutada Rootsi jaoks praegu ülisoodsaid laenuintresse riigi konkurentsivõime kindlustamiseks.

Rootsi majandusel läheb muu Euroopaga võrreldes suhteliselt hästi, kuid Rootsi pole saar. Teise kvartali üllatavalt kiire majanduskasv osutus eksituseks – läinud nädalal korrigeeris Rootsi statistikaamet kasvunumbri ekspordi aeglustumisest aasta baasil 2,3 protsendilt 1,3%-le. Kolmandas kvartalis prognoosivad analüütikud Rootsi majandusele paigalmarssi.

„Selles ei ole midagi dramaatilist ning see kinnitab veelgi, et on hea, et me Rootsi majandusse eelarve kaudu veidi energiat lisame,“ kommenteeris Anders Borg madalamat SKP numbrit agentuuri Bloomberg vahendusel.

Erinevatest majandusprognoosidest on Rootsi valitsuse prognoos praegu kõige roosilisem, ennustades kõige kiiremat majanduskasvu ja kõige madalamat tööpuudust.

Kui Rootsi keskpank prognoosib tuleval ja sellele järgneval aastal SKP kasvu vastavalt 1,9% ja 2,8%, siis valitsuse prognoos on 2,7% ja 3,7%. Tööpuudus alaneb valitsuse prognoosi järgi tuleval aastal 7,5%-le tööealisest elanikkonnast.Analüütikute hinnangul on see pilt liiga optimistlik.