Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tiit Made: Riigikogust on tehtud midagi mõisapreilide õmblustoa sarnast!

    Täna toimus Rahvusraamtukogus paneeldiskussioon „Rahvaesindaja roll eile, täna, homme“, kus oma erinevaid arvamusi jagasid Ignar Fjuk, Eiki Nestor, Mart Nutt, Paul-Eerik Rummo, Kadri Simson ja Kaarel Tarand.

    Kaarel Tarand, ajalehe „Sirp“ peatoimetaja alustas diskussiooni rõõmsameelselt, et tema optimistina näeb, et asi on halb. „Riigikogu käib alla nagu kõikjal Euroopas, aga elu läheb sellest hoolimata paremaks,“ ütles ta. Märkides,  et rahvasaadikute igatsus olla armastatud on ikka nende endi käes, nentides, et riigikogu enda töö sisekorraldus ei võimaldagi näida hea ja armas.
    „Riigikogus on liiga palju rituaale ja liiga vähe tekste. Kirjutada tuleb, siis tuleb ka armastus“, netis Tarand, et rahvasaadikud ei pöördu oma arvamustega ajakirjanduse poole.
    Riigikogu vabatahtlikult midagi lauale ei võta
    Põhiliseks probleemiks pidas Tarand Riigikogu vähest valmisolekut tegelda erapooletult ja ausalt iseenda elu puudutava regulatsiooniga. „Kui parlamendis tekib üks eelnõu ja seal midagi muudetakse, siis see on kas mingist suurest rahast, skandaalist, majandusest või välisest survest põhjustatud muutmine, vabatahtlikult midagi enda lauale ei võeta,“ ütles ta ja lisas, et parlament pole muidugi õnneks Börs, kus peab poole sekundiga rumalaid otsuseid tegema, mis on ahnusest ajendatud.
    Mart Nutt, poliitik, VII, VIII, IX, X, XI ja Xii riigikogu liige rääkis, et erinevatel riigikogudel on sarnasusi rohkem kui erinevusi. „On meil ju sama põhiseadus ja valimisseadus ja riigikogu kodukorda on ju muudetud, aga mitte ka ülemäära palju,“ ütles ta. Silmatorkavaks erinevuseks pidas Nutt 1992. aastal valitud riigikogu, mis koosnes enamasti tuntud ja tunnustatud oma alade tippudest, kes ilmselt ei kandideerinud sellepärast, et ei tahtnud vahetada oma elukutset poliitiku oma vastu. „1992.  aastal ei saanud olla elukutselisi poliitikuid, ei saanud sellepärast, et diktatuuririigis elukutselisi poliitikuid põhimõtteliselt ei teki,“ ütles ta. „VII ja VIII riigikogu oli suures osas seaduste konveier, tänapäeva riigikogu ei ole ja ei pea olema seaduste konveier, sest riik on põhimõtteliselt valmis,“ meenutas ta.
    Kadri Simson, poliitik, XI ja XII riigikogu liige meenutas, et väikese televaatajana 90ndate algusest mäletab ta, et juba siis kiruti parlamenti, juba siis võimendati üksikuid veidrusi ja juba siis räägiti, et parlamentalism ja poliitika on pankrotis. „See olukord ei ole halvemaks läinud,“ nentis ta.
    Riigikogu eest on otsused tehtud
    Simson märkis, et otsuste tegemine täna on riigikogus praktiliselt võimatu. „Me ei saa täna teha riigikogu tööd, sest meie eest on otsused ära tehtud. Võib olla kõige ilmekamaks näiteks on minu kogemus, kui mind valiti 2007. aastal riigikokku ja vastne parlamendisaadik Keit Pentus julges küsida peaminister Andrus Ansipilt küsimust ja talle öeldi, et omadelt ei küsita ja seda vastust talle ei antud. Pool riigikogu saali ei saa küsida, ei saa panna kahtluse alla valitsusest tulevaid otsuseid,“ kirjeldas ta diskusioonil.
    Paul-Eerik Rummo peab praegust riigikogu professionaalseimaks. „Karske, asjalik, natuke igav töö,“ ütles ta. „Inimesed tulevad ja teevad oma tööd oskuste, teadmiste ja valijate mandaadi põhjalt,“ ütles Rummo.
    Enamus konverentsil osalejatest olid endised või praeguse riigikogulased, nende hulgas Tiit Made, kes avaldas Kadri Simsonile kahetsus, et too pensionini riigikogus kavatseb olla. „Mul on kahju Kadrist, sest võimule ta ei saa. Ta jääb opositsiooni, kui ta ei vaheta just parteid, sest tema esimees jääb 25 aastaks partei esimeheks,“ ütles ta. Ta lisas, et mäletab VII ndast ja VIII ndast Riigikogust, et seal oli diskussiooni, huumorit, vastastikust sõnaga ärapanemist, nüüd aga olevat riigikogust tehtud midagi mõisapreilide õmblusklubi taolist.
    Konverentsil tegid ettekande ka Tartu Ülikooli Riigiteaduste Instituudi teadurid Vello Pettai ja Mihkel Solvak.
     
     
  • Hetkel kuum
Euroopa patendiameti president: meil on põhjust tähistada leiutajate läbimurret
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
Luksusvilla Hispaanias, kahtlane Excel ja kadunud arved: need on idufirmade punased lipud
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
FT: Euroopast ja USAst tõrjutud Hiina autotootjatel on uus eesmärk: kogu ülejäänud maailm
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Nädala lood. Aadrilaskmine EKREs, armastatud veebipood koondab ning ühisrinne Poola firmade vastu
Selle nädalal püüdsid Äripäeva lugejate tähelepanu segadsed ajad EKREs, aga ka Eesti ettevõtjate koondumine Poola konkurendi vastu.
Selle nädalal püüdsid Äripäeva lugejate tähelepanu segadsed ajad EKREs, aga ka Eesti ettevõtjate koondumine Poola konkurendi vastu.
Eesti Pank tõstis pisut majanduskasvu ootusi
Tänavune majanduslangus tuleb pisut väiksem ja tuleva aasta majanduskasv pisut järsem, kui veel kolme kuu eest võis oodata, selgub keskpanga majandusprognoosist. Sellel on üks aga.
Tänavune majanduslangus tuleb pisut väiksem ja tuleva aasta majanduskasv pisut järsem, kui veel kolme kuu eest võis oodata, selgub keskpanga majandusprognoosist. Sellel on üks aga.