”See ei tekita üksnes sotsiaalset hädaolukorda - kärped ei ole jagu saanud ei ülisuurest võlakoormast ega ole taastanud ka usaldusväärsust turgudel,” märgib Ségol. ”Selle asemel jätkab kärpepoliitika avaliku sektori rahanduse nõrgestamist. Isegi juhul, kui Kreeka või Hispaania vabaneksid eelarvedefitsiidist, jätkaks võlakoormus siiski kasvu – põhjuseks sisemajanduse kogutoodangu kollaps ning majandustegevuse kängumine ülikõrgete intressimäärade tõttu, mis tulenevad rahaturgude ootustest.”

Ségoli sõnul on kärpepoliitika näol tegemist selle sotsiaalmudeli süstemaatilise lammutamisega, mis  muutis Euroopa kohaks, kus on arenenud demokraatia ja vähe sotsiaalset ebavõrdust. Praegu rakendatavad majandusprogrammid seevastu „tekitavad Euroopas vastuvõetamatuid vabakaubanduspiirkondi, mis õõnestavad paremal elujärjel olevaid territooriume.”

Euroopa Liidu institutsioonid, EL Nõukogu, Euroopa Keskpank ja Rahvusvaheline Valuutafond peavad Ségoli sõnul esikohale seadma õiglase maksustamise, tegema lõpu maksukonkurentsile ja maksudest kõrvalehoidmisele ning lõpuks ometi kehtestama finantstehingute maksu. ”ETUC toetab sellist Euroopa Liitu, mis edendab häid töökohti, inimväärseid palku,  sotsiaalset progressi ja sotsiaalset õiglust. Me oleme vastu katsetele lammutada meie sotsiaalmudel, millest ammutavad inspiratsiooni ja mida jälgivad töötajad kogu maailmas,” ütleb Ségol.