Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik hakaku metsa tagatisel võlgu võtma

    Tuleb kord aeg, kui peab mõned iganenud dogmad minema heitma ning vaatama realistlikult tulevikku eesmärgiga midagi paremaks muuta. Üks selline hetk on käes valitsusel, kes võiks riigivõlga vabalt kolmekordistada, pakkudes võla tagatiseks riigile kuuluvat maad ja metsa.

    Kõigile pseudoparempoolsetele, kes arvavad, et parempoolne ilmavaade tähendab vaid astmelise tulumaksu eitamist, ütlen kohe alustuseks ära, et ei ole ühegi vasakerakonna liige ega propageeri ka ühtegi poliitilist maailmavaadet. Antud arvamusartikkel on ajendatud puhtast soovist pakkuda välja võimalust muuta elu Eesti Vabariigis paremaks ja seda läbi valitsussektori kulutuste suurendamise.
    Põhimõte on iseenesest lihtne. Riigile kuulub läbi Riigimetsa Majandamise Keskuse 2011. aasta lõpu seisuga 838 000 hektarit metsa, mille väärtus bioloogilise põhivarana on umbes kolmveerand miljardit eurot. Selle metsa saaks panna tagatiseks riigi poolt võetavatele laenudele. Kuidas seda teha, on juba detailide küsimus. Kas minna börsile osaga RMKst, emiteerida riigivõlakirju, luua metsafond vms.
    Minu poolt seatav tingimus oleks vaid üks – riigile metsa tagatisel laenu andev füüsiline isik või juriidilise isiku omanik(ud) peavad olema Eesti Vabariigi kodanikud.
    Miks? Et Eestile ei langeks osaks samasugune väline surve võlakoorma vähendamiseks nagu see on Lõuna-Euroopa riikide puhul. Jaapani riigivõlg SKPsse on ligi 200%, kuid investorid suhtuvad sellesse rahulikult, sest selle võla kreeditorid on enamuses jaapanlased ise. Eestlased võiksid samamoodi ise enda riigi võlga omada.
    Eestlaste hoiuste maht pankades on rekordiliselt kõrge (4,6 miljardit eurot), samas kui riigi võlakoorem SKPsse on veidi üle 6%. Inimeste raha kaotab hoiustel ostujõudu, samal ajal, kui pangad pakuvad imeväikseid hoiuseintresse. See raha peab rändama reaalmajandusse, mistõttu näiteks aastaste võlakirjade emiteerimine oleks ideaalne lahendus.
    Ütleme 3% intressimäära juures saaks riik väga odavalt laenu, inimesed teeniks 4-5 korda rohkem võrreldes suurpankade hoiuseintressidega ning riik suunaks inimeste raha tagasi majandusse, millest on neil samadel hoiustajatel oluliselt rohkem kasu, kui lasta „panga keldris rahal tolmu koguda“.
    Riik võib enda äranägemise järgi laenatud raha majandusse suunata. Olgu selleks siis haridustöötajate või arstide palganõudmistele vastutulemine, päästjate ja korrakaitsjate olukorra leevendamine või erinevate investeeringute suurendamine, alates haridusest ja teadusest lõpetades elamute soojustamisega.
    Autor: Fredy-Edwin Esse, California
  • Hetkel kuum
Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Rahagurude välimääraja: keda usaldada? Vaata suurest tabelist, kes mis hinnaga nõu jagab!
Kust rahatarkust ammutada, kui on soov oma finantsiline tulevik kindlustada? Üksi alati kaugele ei jõua, seega investeerimise ja laiemas mõistes rahatarkuse puhul saab appi võtta kogenud investorid, kel igaühel oma stiil ja nišš. Teeme asja selgeks!
Kust rahatarkust ammutada, kui on soov oma finantsiline tulevik kindlustada? Üksi alati kaugele ei jõua, seega investeerimise ja laiemas mõistes rahatarkuse puhul saab appi võtta kogenud investorid, kel igaühel oma stiil ja nišš. Teeme asja selgeks!
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Esinemine on alati ebamugav. Kolm nippi, mis annavad publiku ees julgust juurde
Esinemine on meie jaoks alati kriisiolukord. Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne, aga me saame väga hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut.
Esinemine on meie jaoks alati kriisiolukord. Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne, aga me saame väga hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Alar Karis: miljardi euro vajadust laskemoona jaoks ei saa ignoreerida
Hinnangut, et Eesti vajab täiendavalt üle miljardi euro laskemoona hankimiseks, ei saa ignoreerida. Eriti, kui see vajadus tuleneb NATO kaitseplaanidest, ütles president Alar Karis esmaspäeval võidupüha paraadil Narvas.
Hinnangut, et Eesti vajab täiendavalt üle miljardi euro laskemoona hankimiseks, ei saa ignoreerida. Eriti, kui see vajadus tuleneb NATO kaitseplaanidest, ütles president Alar Karis esmaspäeval võidupüha paraadil Narvas.
Tööturu kiirstatistika näitab aasta väikseimat koondamiste arvu
Mais sõlmiti uusi töölepinguid rohkem, kui neid lõpetati, ja koondamisi oli kõigist lõppenud töösuhetest 3,5%, mis on selle aasta madalaim tulemus, näitab statistikaameti tööturu kiirstatistika.
Mais sõlmiti uusi töölepinguid rohkem, kui neid lõpetati, ja koondamisi oli kõigist lõppenud töösuhetest 3,5%, mis on selle aasta madalaim tulemus, näitab statistikaameti tööturu kiirstatistika.