Šveitsi valitsus teatas kolmapäeval, et on Kreekaga alustanud ametlikke läbirääkimisi Kreeka kodanike tulu maksustamiseks, mis on deklareerimata Šveitsi pankadesse varjule viidud.
Selline kokkulepe aitaks Kreekal oluliselt ohjeldada maksudest kõrvalehoidmist, mis läheb Chicago Ülikooli hinnangul riigile aastas maksma ligi 28 miljardit eurot, kirjutas Wall Street Journal.
Sarnased kokkulepped maksu kinnipidamiseks on Šveitsil juba sõlmitud Saksamaa, Suurbritannia ja Austriaga.
Viimastel nädalatel on Kreekas järjest hoogu võtnud skandaal nn Lagarde’i nimekirja ümber. Tegemist on juba aastal 2010 toonase Prantsusmaa rahandusministri ja praeguse IMFi juhi Christine Lagarde’i poolt Kreeka valitsusele üle antud nimekirjaga 2000 Kreeka kodanikust, kellel on arved ühes Šveitsi privaatpangas. Andmed sattusid Prantsusmaa maksuameti ja valitsuse, kätte kui endine pangatöötaja kopeeris ja andis üle info kokku ligi 24 000 HSBC Holdings HSBA panga kliendi kohta.
Skandaal on puhkenud selle ümber, et kahe aasta jooksul pole Kreeka valitsus üritanudki saadud infot edasi uurida.
Tänane Financial Times kirjutab, et Kreeka endise peaministri George Papandreou 89aastast ema seostatakse pangakontoga Šveitsis, millel on 550 miljonit eurot.
Jõupingutused Kreeka majanduse jalule aitamiseks pole suutnud kindlustada kõige olulisemaid reforme, mis tagaksid majanduse konkurentsivõime, ütles IMFi endine esimene asedirektor John Lipsky.
Kreeka laenuandjatel on ees kibedad valikud – Kreeka abiprogrammis haigutab ligi 30 miljardi euro suurune auk ning riigi prognoositust suurem võlakoorem käib rängas languses majandusele üle jõu.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.