• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaspersky uuring: äri üks peaohte on küberkuritegevus

    Kaspersky Labi ja ?2B Internationali koostöös tehtud uuringu kohaselt sattusid küberohud äri võtmeprobleemide nimekirjas teisele kohale, jäädes alla ainult ebastabiilse majandusega seotud muredele.

    Uuringu käigus avaldas infoohutuse kohta oma arvamust üle 3000 IT-asjatundja 22 riigi ettevõtetest, teatas andmeturbefirma Kaspersky.
    Iga teise vastaja (50%) arvates kuuluvad küberohud suurimate äriprobleemide kolmiku hulka, kusjuures 19% leiab, et tegemist on kõige ohtlikuma probleemiga. Üldjoontes jääb küberkuri vaid mõnevõrra alla majanduse ebastabiilsusele (55%) ning edestab märkimisväärse edumaaga teisi ärimuresid.
    Tulevikus infoohutuse aktuaalsus üha kasvab – selles on veendunud 42% vastajaid. Ärimaailma esindajate hinnangul on lähima kahe aasta jooksul küberohud ettevõtete suurimaks ohuallikaks, edestades ka majandusprobleeme.
    Seda, et äriinimeste hirmud pole alusetud, kinnitab ka Kaspersky Labi statistika, mis osutab küberkurjategijate aktiivsuse lakkamatule kasvule. Mullu avastas Kaspersky Lab näiteks iga päev keskmiselt 70 000 uut pahavara, käesoleval aastal on kõnealune näitaja kerkinud 125 000ni.
    Veelgi kiiremini kasvab mobiilseid platvorme, sh eriti just Androidi ohustavate pahavarade arv: 2011. aastaga suurenes nende kahjurobjektide hulk 200 korda. Kuna tänapäeval kasutatakse mobiilseadmeid üha sagedamini ettevõtte IT-taristusse ja olulise info juurde pääsemiseks, vajavad need seadmed eriti hoolikat kontrolli ning kaitset.
    Veel üks oluline äriprobleem on sihtrünnakud, mille eesmärk on varastada ettevõtte IT-taristust elutähtsat infot. Selleks kasutatakse spämmpostitusi, nullpäeva ründevara, kahjurskripte ja teisi võtteid. Seetõttu tuleks rünnaku tagasitõrjumiseks rakendada komplekslahendusi ja tagada ohutus kõigis ettevõtte IT-taristusse kuuluvates elementides: töötajate arvutites, failides ja postiserverites, internetilüüsides, virtuaalarvutites ning ka mobiilseadmetes.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Raadiohommikus: Kilvar Kessleri suured plaanid ja Rikaste TOPi uued tulijad
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 140 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.