• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    KINNISVARA. Grafiti valmistab rõõmu asemel peavalu

    Kui skandaalse Londoni grafitikunstniku Banksy visandatud kunstiteos valmistab kinnisvaraomanikele enamasti rõõmu, sest tänu teosele tõuseb kinnisvara väärtus, siis Eestis valmistab kinnistute ja kinnisvaraobjektide omanikele grafiti peamiselt vaid peavalu.

    Mustamäel asuva Kaja kultuurikeskuse juhataja Pille Raudkivi sõnul on grafitiprobleem Tallinnas suur. Ja probleemiks pole mitte suured kaunid kunstiteosed, vaid ikka need kritseldused, kus keegi kodanik X teist kodanikku Y tänavaslängis sõimab. “Oi, nendega on meil küll probleem. Praegugi oleks meil vaja abi nende sodimiste puhastamisel,” ohkas  Raudkivi esimese hooga telefonis.
    “Sel ajal, kui mina olen olnud Kajas tegev, on meil olnud kaks varianti. Üks on see, et Tallinna linn on hanke korras teinud mingi firmaga diili ja nemad on siis käinud ning survepesuga seinad puhtaks teinud. Teine variant on olnud see, et kohalik linnaosavalitsus värvib seinad lihtsalt üle,” rääkis Raudkivi. Ometi ilutseb Kaja kultuurikeskuse maja seinal ka üks suur kunstiteose mõõtmed võtnud grafiti, mida nad Raudkivi sõnul eemaldada ei raatsinud. “Jah, tagaseinas on meil tõesti selline grafiti. Me ei eemaldanud seda sellepärast, et see on väga viisakas. Seda on isegi veidi parandatud värviga,” lisas kultuurikeskuse juht, kelle sõnul pole sündsate ja professionaalselt tehtud grafitite tekitatud kahju nii suur.
    “Tallinnas on just sodimisgrafiti probleem väga suur. Olen Mart Sanderiga selles osas nõus, et kui kätte saaks, siis ma ei teagi, mis teeks. (Mart Sander lubas kunagi meedias grafititegijad maha lüüa – toim). See sodimine on ikka väga kole,” lausus Raudkivi. Tema sõnul peab umbes kolm korda aastas selle probleemiga ikka tegelema. “Muidugi aastad pole vennad, kuid nüüd me alles kevadel tegime seinad korda ja suvega muutusime me jälle “rõõmsalt” värviliseks,” lisas Raudkivi nukral toonil.
    Mõni aasta tagasi puutus ka Edelaraudtee kokku grafitimeistritega, kes nende elektrirongide vaguneid oma kunstiteostega märgistasid. Raudtee-ettevõte palkas toona isegi turvamehed oma vaguneid valvama, kuid asjata. Siis saadi grafititegijad koos inimeste abiga kätte ja mõisteti isegi tingimisi vangi.
    “Meie kogemus näitab, et grafititegijate näol on tegemist professionaalidega. Sel aastal oleme juba üle kümne sellekohase avalduse politseile edastanud. Keskmiselt langeb üks meie rong korra kuus sellise vandalismiakti ohvriks,” märkis Elektriraudtee müügi- ja kommunikatsioonijuht Norbert Kaareste, kelle sõnul maksab keskmiselt ühe vaguni külje grafitist puhastamine 500 eurot. “Puhastada on vagunipinda võimalik vaid mõni kord, misjärel tuleb vagun saata juba ülevärvimisse. See on aga mitu korda suurem kulu, ulatudes 8000 euroni,” lisas ta.
    Grafiti eemaldamine maksab 4–10 eurot ruutmeetri kohta. Ettevõtte Multiprits juhatuse esimehe Andres Valge sõnul eelmaldavad nad grafitit Torbo märgliivapritsi seadmega. Rohkem tuleb ette küll tavasodimisi ning linn ja linnaosad on enamasti need, kes tellivad suuremate joonistuste eemaldamist. “Eks me aeg-ajalt ikka eemaldame grafiteid, kui linnavalitsused ja majaomanikud tellivad. Meie oleme teinud hinnaga 4,5 kuni 8 eurot ruutmeetri eest, millele lisandub käibemaks, kuid kõik oleneb ka sellest, kas objekt asub kõrgel ja raskesti ligipääsetavas kohas, asukohast ühesõnaga,” rääkis Valge, kelle sõnul üritati viimati grafititest vabastada linna soovil Linnahalli.
    “Noh, seal oli ikka päris ilusaid joonistusi, kuid linnavalitsusest tuli käsk, et tuleb maha võtta. Ise arutasime omavahel veel, et pilt on ju ilus ja see tehakse sinna ju nagunii tagasi,” rääkis Valge, kelle hinnangul on nende firma varemgi eemaldanud seintelt tõelisi kunstiteoseid, kuid praegune olukord Eestis grafitikunsti lihtsalt ei soosi.
    Linnahallil oli grafiteid ligi 40 meetri ulatuses ning Valge sõnul olid inimesed nende loomiseks palju vaeva ja raha kulutanud. “Linnavalitsus maksis meile umbes 2600 eurot eemaldamise eest. Linnahall on muinsuskaitse all ja seinad on dolomiidist. Teised ettevõtted, kes kasutavad keemiat ja survepesu, nemad võivad pinna ära rikkuda. See kitsendas linna valikut tegija valimisel konkursi korras,” rääkis ettevõtja, kelle sõnul jäi Linnahalli juures pool tööd tegemata, sest linnal sai raha otsa. “Meil paluti  just linnapoolne külg puhtaks teha, et see turistidele kohe silma ei kargaks,” muljetas ettevõtja naerdes.
    “Osa grafiteid on tõesti ilusad, kuid on ka neid, kus on lihtsalt musta värviga midagi ilmetut kritseldatud. Ükskord paluti meil näiteks kultuurikilomeetrilt Bin Ladeni grafiti eemaldada,” lisas Valge. Tema sõnul jõuab tunniga eemaldada umbes 20 ruutmeetri suuruse grafitipinna.
    Looduslikud meetodid ei kahjusta aluspinda. Puhastusettevõte Sodablast OÜ juhi Mart Trükmani sõnul tellitakse nendegi käest grafiti eemaldamise teenust. “Meie tehnoloogia sobib rohkem suurematele pindadele, mitte väikestele 1–2ruutmeetristele pindadele. Meie puhastame pinda seadmetega, mitte käsitsi. Ruutmeetri hind algab 6 eurost. Eesti keskmine hind on siiski kõrgem, meie konkurentidel, kes soodapritsiga puhastavad, algab hind 10 eurost,” rääkis Trükman, kelle ettevõte kasutab  looduslikke puhastusvahendeid, nagu soodaprits, sest see ei kahjusta grafiti all olevat pinda. Ettevõtja sõnul on võimalik grafitit eemaldada ka liiva­pritsiga, kuid see võib pinda kahjustada.
    Ka Trükmanil on tulnud ette selliseid juhtumeid, kus töö tellija ei soovigi kogu pinda puhastada, vaid ainult ebatsensuurseid kritseldusi, kuid üldiselt on kogu temaatika Eestis selles osas veel n-ö avastamata maa ning tavaliselt grafitikunsti tänavapildis eriti näha ei soovita.
    Kommentaar
    Omanik peab pinna puhastamaMeeli Hunt, munitsipaalpolitsei avalike suhete juhtHeakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise ning koormise täitmata jätmise puhul on trahvisummad järgmised:(1) Heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise või koormise täitmata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut  (üks trahviühik = 4 €).(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 1300 €.Heakorraeeskirja § 2 (Mõisted) lg 10 ütleb järgnevat: Illegaalne grafiti on omaniku loata hoone seinale, müürile, piirdeaiale, pingile, kõnniteele, ühissõiduki peatuse ootekojale, kommunikatsiooniehitisele ning ühistranspordisõidukitele vms kantud kritseldused ja joonised.Vastavalt Tallinna linna heakorraeeskirjale peab kinnistu ja ehitise omanik ehitise seintel kirjutised, kritseldused, grafiti jms kõrvaldama. Kinnistu omanikule antakse tavaliselt mõistlik aeg grafiti eemaldamiseks, mis pannakse sõltuvusse ka grafiti ulatusest. Kindlasti ei ole selle rikkumise puhul esmatähtis karistamine, sest grafiti eemaldamine on enamjaolt kulukas ning selle ei ole tekitanud kinnistuomanik.Sel aastal on Tallinna munitsipaalpolitsei amet alustanud kümme sellekohast menetlust. Praegu ei näe mupo põhjust, et grafitite arv peaks oluliselt kasvama.
    Enamasti on tegemist ikkagi sodimisegaKerttu Rakke, Tallinna linnavalitsuse pressiesindajaTallinna keskkonnaamet eraldab igal aastal linnaosadele vahendid, et eemaldada sodimised linnavaralt. Näiteks Tallinna Kesklinna valitsusele sel aastal eraldatud summa oli 4400 eurot, mis on ka ära kasutatud.Sodimise eemaldamisega tegelevad meie koostööpartnerid, kellel on vastavad vahendid ja oskused tööde professionaalseks teostamiseks, nii et sodimise eemaldamisega ei kahjustata kellegi vara. Umbes sama suure summa eest eemaldab linnaosavalitsus sodimisi lisaks, kulud kaetakse heakorra eelarvest.Kinnistuomanikke võib ka  trahvida küll, aga seda, kuidas ja mis strateegiat sel puhul rakendatakse, teab täpsemalt mupo.Meile teadaolevalt hoiavad just nemad olukorral silma peal ja tegelevad otseselt majaomanikega, kelle majadega on probleemid. Siinkohal on tegemist ikkagi sodimiste, mitte grafiti eemaldamisega.Grafiti on looming ja kunstivorm, mis edastab teatud sõnumit ja pakub visuaalsel vaatlusel mingit emotsiooni.Igasuguste roppuste seinale kirjutamine, märkide kritseldamine jms, mis meil linnas toimub, on aga kvalifitseeritav sodimise ja teise isiku vara pahatahtliku rikkumisena.
     
    Riias ja Helsingis on asi hullemTriinu Maandi, Tallinna keskkonnaameti heakorra ja investeeringute osakonna vanemspetsialistTallinna keskkonnaamet tellib soditud ja määritud linnavara puhastust erandkorras, näiteks heakorrakuu kampaania raames.Puhastustööde kulutused kaetakse eelarvefondist “Muud heakorrakulud”, mis sisaldab ka näiteks laste mänguväljakute ja koerte jalutusväljakute hooldust. Eraldi summat pindade puhastamiseks Tallinna linnaeelarves kinnitatud ei ole.Sodimine ei ole Tallinnas võrreldes lähipealinnadega (Helsingi ja Riiaga) just väga suur probleem. Suuremad nn grafitigaleriid asuvad kõrvalistes kohtades ning linnakeskuses on sodimist suhteliselt vähe.Kuna soditud fassaadide puhastamine on Tallinna linna heakorraeeskirja kohaselt kinnistu omaniku kohustus, on raske öelda, milline summa üldse Tallinnas puhastustöödeks kulub.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
ELMO Rendi suuromanik müüs rohefondi poole miljoni euro eest aktsiaid
ELMO Rent ASi suuromanik Lühirent OÜ müüs insaider-tehinguga 100 000 aktsiat Pakri Teadus- ja Tööstuspark OÜ-le, kes paigutab need loodavasse rohetehnoloogiate tootmisele keskendunud fondi.
ELMO Rent ASi suuromanik Lühirent OÜ müüs insaider-tehinguga 100 000 aktsiat Pakri Teadus- ja Tööstuspark OÜ-le, kes paigutab need loodavasse rohetehnoloogiate tootmisele keskendunud fondi.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Jah või Ei: ettevõtte RIA.com Marketplaces 15 küsimusega kõiki valdkondi hõlmav test
Mida sa tead e-residentsusest? Aga automüügist ja kinnisvarast? Ja investeerimisest? Vasta 15-le Eesti ettevõtte RIA.com Marketplaces küsimusele ja saa teada, milles oma teadmisi täiendada!
Mida sa tead e-residentsusest? Aga automüügist ja kinnisvarast? Ja investeerimisest? Vasta 15-le Eesti ettevõtte RIA.com Marketplaces küsimusele ja saa teada, milles oma teadmisi täiendada!