Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    KINNISVARA. Grafiti valmistab rõõmu asemel peavalu

    Kui skandaalse Londoni grafitikunstniku Banksy visandatud kunstiteos valmistab kinnisvaraomanikele enamasti rõõmu, sest tänu teosele tõuseb kinnisvara väärtus, siis Eestis valmistab kinnistute ja kinnisvaraobjektide omanikele grafiti peamiselt vaid peavalu.

    Mustamäel asuva Kaja kultuurikeskuse juhataja Pille Raudkivi sõnul on grafitiprobleem Tallinnas suur. Ja probleemiks pole mitte suured kaunid kunstiteosed, vaid ikka need kritseldused, kus keegi kodanik X teist kodanikku Y tänavaslängis sõimab. “Oi, nendega on meil küll probleem. Praegugi oleks meil vaja abi nende sodimiste puhastamisel,” ohkas  Raudkivi esimese hooga telefonis.
    “Sel ajal, kui mina olen olnud Kajas tegev, on meil olnud kaks varianti. Üks on see, et Tallinna linn on hanke korras teinud mingi firmaga diili ja nemad on siis käinud ning survepesuga seinad puhtaks teinud. Teine variant on olnud see, et kohalik linnaosavalitsus värvib seinad lihtsalt üle,” rääkis Raudkivi. Ometi ilutseb Kaja kultuurikeskuse maja seinal ka üks suur kunstiteose mõõtmed võtnud grafiti, mida nad Raudkivi sõnul eemaldada ei raatsinud. “Jah, tagaseinas on meil tõesti selline grafiti. Me ei eemaldanud seda sellepärast, et see on väga viisakas. Seda on isegi veidi parandatud värviga,” lisas kultuurikeskuse juht, kelle sõnul pole sündsate ja professionaalselt tehtud grafitite tekitatud kahju nii suur.
    “Tallinnas on just sodimisgrafiti probleem väga suur. Olen Mart Sanderiga selles osas nõus, et kui kätte saaks, siis ma ei teagi, mis teeks. (Mart Sander lubas kunagi meedias grafititegijad maha lüüa – toim). See sodimine on ikka väga kole,” lausus Raudkivi. Tema sõnul peab umbes kolm korda aastas selle probleemiga ikka tegelema. “Muidugi aastad pole vennad, kuid nüüd me alles kevadel tegime seinad korda ja suvega muutusime me jälle “rõõmsalt” värviliseks,” lisas Raudkivi nukral toonil.
    Mõni aasta tagasi puutus ka Edelaraudtee kokku grafitimeistritega, kes nende elektrirongide vaguneid oma kunstiteostega märgistasid. Raudtee-ettevõte palkas toona isegi turvamehed oma vaguneid valvama, kuid asjata. Siis saadi grafititegijad koos inimeste abiga kätte ja mõisteti isegi tingimisi vangi.
    “Meie kogemus näitab, et grafititegijate näol on tegemist professionaalidega. Sel aastal oleme juba üle kümne sellekohase avalduse politseile edastanud. Keskmiselt langeb üks meie rong korra kuus sellise vandalismiakti ohvriks,” märkis Elektriraudtee müügi- ja kommunikatsioonijuht Norbert Kaareste, kelle sõnul maksab keskmiselt ühe vaguni külje grafitist puhastamine 500 eurot. “Puhastada on vagunipinda võimalik vaid mõni kord, misjärel tuleb vagun saata juba ülevärvimisse. See on aga mitu korda suurem kulu, ulatudes 8000 euroni,” lisas ta.
    Grafiti eemaldamine maksab 4–10 eurot ruutmeetri kohta. Ettevõtte Multiprits juhatuse esimehe Andres Valge sõnul eelmaldavad nad grafitit Torbo märgliivapritsi seadmega. Rohkem tuleb ette küll tavasodimisi ning linn ja linnaosad on enamasti need, kes tellivad suuremate joonistuste eemaldamist. “Eks me aeg-ajalt ikka eemaldame grafiteid, kui linnavalitsused ja majaomanikud tellivad. Meie oleme teinud hinnaga 4,5 kuni 8 eurot ruutmeetri eest, millele lisandub käibemaks, kuid kõik oleneb ka sellest, kas objekt asub kõrgel ja raskesti ligipääsetavas kohas, asukohast ühesõnaga,” rääkis Valge, kelle sõnul üritati viimati grafititest vabastada linna soovil Linnahalli.
    “Noh, seal oli ikka päris ilusaid joonistusi, kuid linnavalitsusest tuli käsk, et tuleb maha võtta. Ise arutasime omavahel veel, et pilt on ju ilus ja see tehakse sinna ju nagunii tagasi,” rääkis Valge, kelle hinnangul on nende firma varemgi eemaldanud seintelt tõelisi kunstiteoseid, kuid praegune olukord Eestis grafitikunsti lihtsalt ei soosi.
    Linnahallil oli grafiteid ligi 40 meetri ulatuses ning Valge sõnul olid inimesed nende loomiseks palju vaeva ja raha kulutanud. “Linnavalitsus maksis meile umbes 2600 eurot eemaldamise eest. Linnahall on muinsuskaitse all ja seinad on dolomiidist. Teised ettevõtted, kes kasutavad keemiat ja survepesu, nemad võivad pinna ära rikkuda. See kitsendas linna valikut tegija valimisel konkursi korras,” rääkis ettevõtja, kelle sõnul jäi Linnahalli juures pool tööd tegemata, sest linnal sai raha otsa. “Meil paluti  just linnapoolne külg puhtaks teha, et see turistidele kohe silma ei kargaks,” muljetas ettevõtja naerdes.
    “Osa grafiteid on tõesti ilusad, kuid on ka neid, kus on lihtsalt musta värviga midagi ilmetut kritseldatud. Ükskord paluti meil näiteks kultuurikilomeetrilt Bin Ladeni grafiti eemaldada,” lisas Valge. Tema sõnul jõuab tunniga eemaldada umbes 20 ruutmeetri suuruse grafitipinna.
    Looduslikud meetodid ei kahjusta aluspinda. Puhastusettevõte Sodablast OÜ juhi Mart Trükmani sõnul tellitakse nendegi käest grafiti eemaldamise teenust. “Meie tehnoloogia sobib rohkem suurematele pindadele, mitte väikestele 1–2ruutmeetristele pindadele. Meie puhastame pinda seadmetega, mitte käsitsi. Ruutmeetri hind algab 6 eurost. Eesti keskmine hind on siiski kõrgem, meie konkurentidel, kes soodapritsiga puhastavad, algab hind 10 eurost,” rääkis Trükman, kelle ettevõte kasutab  looduslikke puhastusvahendeid, nagu soodaprits, sest see ei kahjusta grafiti all olevat pinda. Ettevõtja sõnul on võimalik grafitit eemaldada ka liiva­pritsiga, kuid see võib pinda kahjustada.
    Ka Trükmanil on tulnud ette selliseid juhtumeid, kus töö tellija ei soovigi kogu pinda puhastada, vaid ainult ebatsensuurseid kritseldusi, kuid üldiselt on kogu temaatika Eestis selles osas veel n-ö avastamata maa ning tavaliselt grafitikunsti tänavapildis eriti näha ei soovita.
    Kommentaar
    Omanik peab pinna puhastamaMeeli Hunt, munitsipaalpolitsei avalike suhete juhtHeakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise ning koormise täitmata jätmise puhul on trahvisummad järgmised:(1) Heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise või koormise täitmata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut  (üks trahviühik = 4 €).(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 1300 €.Heakorraeeskirja § 2 (Mõisted) lg 10 ütleb järgnevat: Illegaalne grafiti on omaniku loata hoone seinale, müürile, piirdeaiale, pingile, kõnniteele, ühissõiduki peatuse ootekojale, kommunikatsiooniehitisele ning ühistranspordisõidukitele vms kantud kritseldused ja joonised.Vastavalt Tallinna linna heakorraeeskirjale peab kinnistu ja ehitise omanik ehitise seintel kirjutised, kritseldused, grafiti jms kõrvaldama. Kinnistu omanikule antakse tavaliselt mõistlik aeg grafiti eemaldamiseks, mis pannakse sõltuvusse ka grafiti ulatusest. Kindlasti ei ole selle rikkumise puhul esmatähtis karistamine, sest grafiti eemaldamine on enamjaolt kulukas ning selle ei ole tekitanud kinnistuomanik.Sel aastal on Tallinna munitsipaalpolitsei amet alustanud kümme sellekohast menetlust. Praegu ei näe mupo põhjust, et grafitite arv peaks oluliselt kasvama.
    Enamasti on tegemist ikkagi sodimisegaKerttu Rakke, Tallinna linnavalitsuse pressiesindajaTallinna keskkonnaamet eraldab igal aastal linnaosadele vahendid, et eemaldada sodimised linnavaralt. Näiteks Tallinna Kesklinna valitsusele sel aastal eraldatud summa oli 4400 eurot, mis on ka ära kasutatud.Sodimise eemaldamisega tegelevad meie koostööpartnerid, kellel on vastavad vahendid ja oskused tööde professionaalseks teostamiseks, nii et sodimise eemaldamisega ei kahjustata kellegi vara. Umbes sama suure summa eest eemaldab linnaosavalitsus sodimisi lisaks, kulud kaetakse heakorra eelarvest.Kinnistuomanikke võib ka  trahvida küll, aga seda, kuidas ja mis strateegiat sel puhul rakendatakse, teab täpsemalt mupo.Meile teadaolevalt hoiavad just nemad olukorral silma peal ja tegelevad otseselt majaomanikega, kelle majadega on probleemid. Siinkohal on tegemist ikkagi sodimiste, mitte grafiti eemaldamisega.Grafiti on looming ja kunstivorm, mis edastab teatud sõnumit ja pakub visuaalsel vaatlusel mingit emotsiooni.Igasuguste roppuste seinale kirjutamine, märkide kritseldamine jms, mis meil linnas toimub, on aga kvalifitseeritav sodimise ja teise isiku vara pahatahtliku rikkumisena.
     
    Riias ja Helsingis on asi hullemTriinu Maandi, Tallinna keskkonnaameti heakorra ja investeeringute osakonna vanemspetsialistTallinna keskkonnaamet tellib soditud ja määritud linnavara puhastust erandkorras, näiteks heakorrakuu kampaania raames.Puhastustööde kulutused kaetakse eelarvefondist “Muud heakorrakulud”, mis sisaldab ka näiteks laste mänguväljakute ja koerte jalutusväljakute hooldust. Eraldi summat pindade puhastamiseks Tallinna linnaeelarves kinnitatud ei ole.Sodimine ei ole Tallinnas võrreldes lähipealinnadega (Helsingi ja Riiaga) just väga suur probleem. Suuremad nn grafitigaleriid asuvad kõrvalistes kohtades ning linnakeskuses on sodimist suhteliselt vähe.Kuna soditud fassaadide puhastamine on Tallinna linna heakorraeeskirja kohaselt kinnistu omaniku kohustus, on raske öelda, milline summa üldse Tallinnas puhastustöödeks kulub.
  • Hetkel kuum
Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Jaapani jeen langes dollari suhtes kriitiliselt madalale tasemele
Jaapani jeen nõrgenes dollari suhtes kümnendat päeva järjest ja üks dollar maksab nüüd 158 jeeni, mis on Jaapani valuuta jaoks madalaim tase 34 aasta jooksul.
Jaapani jeen nõrgenes dollari suhtes kümnendat päeva järjest ja üks dollar maksab nüüd 158 jeeni, mis on Jaapani valuuta jaoks madalaim tase 34 aasta jooksul.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Panga personalijuht: kõigile sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest
Ettevõtte töötajatele sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest, ütles SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Ettevõtte töötajatele sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest, ütles SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Tööturu kiirstatistika näitab aasta väikseimat koondamiste arvu
Mais sõlmiti uusi töölepinguid rohkem, kui neid lõpetati, ja koondamisi oli kõigist lõppenud töösuhetest 3,5%, mis on selle aasta madalaim tulemus, näitab statistikaameti tööturu kiirstatistika.
Mais sõlmiti uusi töölepinguid rohkem, kui neid lõpetati, ja koondamisi oli kõigist lõppenud töösuhetest 3,5%, mis on selle aasta madalaim tulemus, näitab statistikaameti tööturu kiirstatistika.
Euroopa Liit kehtestas Vene LNG-le sanktsioonid
Euroopa Liidu suursaadikud leppisid kokku 14. sanktsioonipaketi Venemaa vastu, mis hõlmab endas ka veeldatud maagaasi reekspordi Euroopa vetes, kirjutab Reuters.
Euroopa Liidu suursaadikud leppisid kokku 14. sanktsioonipaketi Venemaa vastu, mis hõlmab endas ka veeldatud maagaasi reekspordi Euroopa vetes, kirjutab Reuters.