Parusk: loodame jõuda positiivse tulemuseni

Probleemseid projekte on Paruski sõnul 61, millest 36 on leidnud lahenduse, et nende puhul ei ole vaja raha tagasi küsida. “Nelja projekti puhul oleme teinud otsuse, et raha tuleb tagasi küsida. 21 projekti puhul käis täna täiendav töö,” lausus Parusk eile pärast kolmetunnilist nõukogu koosolekut.

Projektid kolme gruppi. Parusk lisas, et nõukogu esialgne analüüs on selline, et 21 projekti tuleb jagada kolme gruppi. “Iga projekt on unikaalne. Igaühel on omad faktid ja küsimused, aga me vaatame, milline võimalus on neid grupeerida,” märkis ta.

Konkreetne arvamus nende projektide kohta kujuneb selle aasta lõpuks. “Esimene grupp on sellised projektid, kus meie täiendava analüüsiga on selgunud, et raha tagasi nõuda ei ole vaja, teine grupp on selliseid, kus meil on vaja pöörduda

Euroopa Komisjoni poole, ja kolmas grupp on sellised projektid, kus on selgunud, et oleme sunnitud raha ettevõtetelt tagasi küsima,” selgitas ta.

21 projekti puhul võib juhtuda, et raha ei pea tagasi küsima. “Meie ei näe, et seal oleks ettevõtetega probleeme. Üritame omalt poolt teha kõike, et raha ei oleks vaja tagasi küsida,” märkis Parusk.

Küsimusele, kas tal endal on usk ja lootus olemas, vastas Parusk, et loodetakse jõuda positiivse lahenduseni. Parusk ütles, et nelja projekti puhul on ettevõtetele teatatud, et raha tuleb tagasi maksta, kuid ta ei soostunud avaldama nende nimesid.

 

Taust

Reegleid rikuti 61 projekti puhul

EASi kontrollid tuvastasid riigiabi reeglite rikkumise kahtluse 58 projekti puhul, mahus 8,5 mln eurot. Euroopa Komisjoni määruse järgi peab riigiabil olema ergutav mõju, st tegevusega, mille jaoks toetust taotletakse, ei tohi alustada enne abitaotluse esitamist. Kui abi saamise tingimuste vastu eksitakse, võib riik toetuse tagasi nõuda. Lisaks jätkub lahenduste otsimine kolmele projektile, mille puhul on välisaudit tuvastanud samalaadsed rikkumised summas 2 mln eurot.EAS on alates 2007. aastast rahastanud 7462 projekti 698,6 mln euro ulatuses.