Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eelarvevaidluste järel pilgud taas Kreekal

    Reedel eelarvekokkuleppeta lõppenud ELi valitsusjuhtide tippkohtumise järel üritavad täna euroala rahandusministrid üksmeelele jõuda Kreeka rahastamise jätkamises ning perspektiivis maksevõime taastamises.

    Kreeka jaoks lahenduse leidmisel “ei ole aega raisata”, ütles Saksamaa kantsler Angela Merkel reedel pärast Ülemkogu lõppu. Euroala rahandusministritele on see sel kuul juba kolmas katse ning nagu väitis nädalavahetusel Saksa kristlike demokraatide eelarveteemade kõneisik Norbert Barthle, õhtuks kokkulepe sünnib.
    Ka reedel patiseisus lahku läinud Ülemkogu ei tunnista teiste seas peaminister Andrus Ansip ebaõnnestumiseks. Oluline on see, et kõik riigid soovivad võimalikult pea 2014.–2020. aasta eelarveraamistikus kokkuleppele jõuda.
    Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy sõnul ei ole vaja vastasseisu üle dramatiseerida.
    “Eelarvekõnelused on nii keerulised, et tavaliselt ongi vaja kahte raundi,” ütles ta agentuuri Bloomberg vahendusel.
    Eesti jaoks olulistes küsimustes lubas viimasena laual olnud läbirääkimispakett Eestile otsetoetuste kasvu aastaks 2020 praeguselt 117 eurolt 196 eurole hektarilt, mis Ansipi sõnul oleks suur samm õiges suunas. Ühtekuuluvusvahendeid saanuks Balti riigid kasutada 2,59% ulatuses SKPst erandina üldisest piirmäärast 2,4% tasemel, vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Lisaks meenutas Ansip kolleegidele piiriüleste transpordiprojektide rahastamise tähtsust – Euroopa Ühendamise rahastu kippus Brüsselis kujunema kergeks kärpekohaks.
    Säästueelarve pole välistatud. Van Rompuy ei välistanud, et eelarve mahtu tuleb 973 miljardilt eurolt veel vähendada. See oli tippkohtumise kõige agressiivsemate hoiakutega Suurbritannia põhinõudmine, millele sekundeerisid ka Rootsi ja Holland. Samuti Saksamaa, mis tahab eelarvekokkulepet kindlasti 27 riigi vahel.
    Rahandusministrid pidasid nõu. Ülemkogu järel jätkusid kogu nädalavahetuse ettevalmistused tänaseks euroala riikide rahandusministrite kohtumiseks, et otsustada Kreeka laenumakse ja võimalikud lahendused võla vähendamiseks. Laupäeval arutasid ministrid Kreeka teemat telekonverentsil.
    Uus vaidluskoht on tekkinud sellest, et Kreekale otsustati reformide tegemiseks anda kaks aastat ajapikendust, mis lükkas paigast Kreeka võlaprognoosid. See tekitas vastasseisu IMFiga, mis kaasrahastab Kreeka abipakette, kuid ei saa seda jätkata, kui riigi maksevõime on küsimärgi all.
    Kreeka võlakoorma vähendamiseks on n-ö kõige valutum variant Kreekale lisaraha laenamine, et praegu suure allahindlusega võlakirjad turult tagasi osta. See perspektiiv on paraku Kreeka võlakirjade hinda juba tuntavalt tõstnud, mis taolise ostu efektiivsust vähendab.
    Riigid on seni välistanud Kreeka võlgade mahakirjutamise – kaalutakse Kreeka abilaenude intressimäärade vähendamist, mis võib osale abistavatele riikidele tähendada, et ise laenatakse turult kallimalt, kui laenatakse Kreekale.
    Töö käib tehniliste detailidega, kuidas seda korvata – mõnel riigil, nagu Saksamaa, on laenukulud kriisis hoopis rekordiliselt madalaks läinud. Ning võla vähendamiseks lähevad tõenäoliselt ka Kreeka võlakirjadelt Euroopa Keskpangas teenitud tulud.
  • Hetkel kuum
Erkki Kubber: missiooniettevõtted võivad olla rikkad
Raha ja suur mõju, mis muudab inimeste elusid, saavad ja peavad käima käsikäes, kirjutab jätkusuutlikkuse festivali Impact Day kaasasutaja Erkki Kubber.
Raha ja suur mõju, mis muudab inimeste elusid, saavad ja peavad käima käsikäes, kirjutab jätkusuutlikkuse festivali Impact Day kaasasutaja Erkki Kubber.
Wall Streeti päev otsa kestnud pinev ootus lõppes lahja lõpuga
Investorid ja kauplejad jälgisid kolmapäeval pingsalt kahte sündmust, mis oma vormilt olid väga olulised, kuid sisuliselt staatilise loomuga ning midagi uut me peaagu teada ei saanudki.
Investorid ja kauplejad jälgisid kolmapäeval pingsalt kahte sündmust, mis oma vormilt olid väga olulised, kuid sisuliselt staatilise loomuga ning midagi uut me peaagu teada ei saanudki.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Wendre loob oma jaekaupluste võrgu
Unetarvikute tootja Wendre on hakanud välja arendama oma kaubamärke ning loob oma jaekaupluste võrgu. Keti esimene kauplus avatakse Tallinnas Järve keskuses.
Unetarvikute tootja Wendre on hakanud välja arendama oma kaubamärke ning loob oma jaekaupluste võrgu. Keti esimene kauplus avatakse Tallinnas Järve keskuses.
Allamäge veerev Ampler koondab taas
Saneerimisel elektrijalgrataste tootja Ampler Bikes, kes on viimase kahe aastaga vähendanud töötajate arvu umbes saja võrra, teatas järjekordsest koondamisplaanist.
Saneerimisel elektrijalgrataste tootja Ampler Bikes, kes on viimase kahe aastaga vähendanud töötajate arvu umbes saja võrra, teatas järjekordsest koondamisplaanist.