• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eelarvevaidluste järel pilgud taas Kreekal

    Reedel eelarvekokkuleppeta lõppenud ELi valitsusjuhtide tippkohtumise järel üritavad täna euroala rahandusministrid üksmeelele jõuda Kreeka rahastamise jätkamises ning perspektiivis maksevõime taastamises.

    Kreeka jaoks lahenduse leidmisel “ei ole aega raisata”, ütles Saksamaa kantsler Angela Merkel reedel pärast Ülemkogu lõppu. Euroala rahandusministritele on see sel kuul juba kolmas katse ning nagu väitis nädalavahetusel Saksa kristlike demokraatide eelarveteemade kõneisik Norbert Barthle, õhtuks kokkulepe sünnib.
    Ka reedel patiseisus lahku läinud Ülemkogu ei tunnista teiste seas peaminister Andrus Ansip ebaõnnestumiseks. Oluline on see, et kõik riigid soovivad võimalikult pea 2014.–2020. aasta eelarveraamistikus kokkuleppele jõuda.
    Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy sõnul ei ole vaja vastasseisu üle dramatiseerida.
    “Eelarvekõnelused on nii keerulised, et tavaliselt ongi vaja kahte raundi,” ütles ta agentuuri Bloomberg vahendusel.
    Eesti jaoks olulistes küsimustes lubas viimasena laual olnud läbirääkimispakett Eestile otsetoetuste kasvu aastaks 2020 praeguselt 117 eurolt 196 eurole hektarilt, mis Ansipi sõnul oleks suur samm õiges suunas. Ühtekuuluvusvahendeid saanuks Balti riigid kasutada 2,59% ulatuses SKPst erandina üldisest piirmäärast 2,4% tasemel, vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Lisaks meenutas Ansip kolleegidele piiriüleste transpordiprojektide rahastamise tähtsust – Euroopa Ühendamise rahastu kippus Brüsselis kujunema kergeks kärpekohaks.
    Säästueelarve pole välistatud. Van Rompuy ei välistanud, et eelarve mahtu tuleb 973 miljardilt eurolt veel vähendada. See oli tippkohtumise kõige agressiivsemate hoiakutega Suurbritannia põhinõudmine, millele sekundeerisid ka Rootsi ja Holland. Samuti Saksamaa, mis tahab eelarvekokkulepet kindlasti 27 riigi vahel.
    Rahandusministrid pidasid nõu. Ülemkogu järel jätkusid kogu nädalavahetuse ettevalmistused tänaseks euroala riikide rahandusministrite kohtumiseks, et otsustada Kreeka laenumakse ja võimalikud lahendused võla vähendamiseks. Laupäeval arutasid ministrid Kreeka teemat telekonverentsil.
    Uus vaidluskoht on tekkinud sellest, et Kreekale otsustati reformide tegemiseks anda kaks aastat ajapikendust, mis lükkas paigast Kreeka võlaprognoosid. See tekitas vastasseisu IMFiga, mis kaasrahastab Kreeka abipakette, kuid ei saa seda jätkata, kui riigi maksevõime on küsimärgi all.
    Kreeka võlakoorma vähendamiseks on n-ö kõige valutum variant Kreekale lisaraha laenamine, et praegu suure allahindlusega võlakirjad turult tagasi osta. See perspektiiv on paraku Kreeka võlakirjade hinda juba tuntavalt tõstnud, mis taolise ostu efektiivsust vähendab.
    Riigid on seni välistanud Kreeka võlgade mahakirjutamise – kaalutakse Kreeka abilaenude intressimäärade vähendamist, mis võib osale abistavatele riikidele tähendada, et ise laenatakse turult kallimalt, kui laenatakse Kreekale.
    Töö käib tehniliste detailidega, kuidas seda korvata – mõnel riigil, nagu Saksamaa, on laenukulud kriisis hoopis rekordiliselt madalaks läinud. Ning võla vähendamiseks lähevad tõenäoliselt ka Kreeka võlakirjadelt Euroopa Keskpangas teenitud tulud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Estraveli omanik: eelmine kriis oli võrreldes praegusega lasteaed
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.