• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nii palju kui vaja, nii vähe kui saab

    Just selline on mulje on jäänud, kui vaadata riigiasutuste ja ministeeriumide dokumendiregistreid.

    Ma ei kujuta ette, kui paljud ettevõtjad seda kasutavad või kas nad sealt midagi üles leiavad, kuid ennast mitte just kõige kogenematuks dokumendiotsijaks pidades tekib tihtipeale tunne, et sind lollitatakse. Mõnede asutuste registrid tekitavad mulje, et keegi teab täpselt, mis infot avalikkusele ette sööta ja mida on targem enda teada hoida.
    Punkti avaliku teabe seadusest, millega dokument asutusesiseseks tunnistada, leiab alati – näiteks ärisaladuse või isikuandmete kaitse.
    Nii ei saa avalikkus teada, mida see asutus firmalt, millistel tingimustel ja mis raha eest ostab. Ka lähetuskäskkirjad on varjatud ja me ei saa teada, keda, kuhu ja mis põhjusel lähetatakse ning mis riik sellest kasu saab.
    Hiljem ei avalikustata midagi. Lähetusaruandeid, kust seda võiks hiljem välja lugeda, pole aga mina registrites kohanud. Tallinna dokumendiregistris on salajased ka hüvitiste ja lisatasude käskkirjad, mõnes kohas ka mobiili- ja autokompensatsioonid. Asutuse väljastatud garantiikirjades näeme vaid, et  garanteeritakse näiteks 12 inimese õhtusöök restoranis, kuid kes seal osalevad ning mis summadest jutt käib – seda avalikkusele ei öelda.
    Oleks kohatu tembeldada kõik riigiasutused või ministeeriumid info varjajateks. Läbipaistva dokumendiregistri eest väärib kiitust keskkonnaministeerium.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.