• OMX Baltic−0,39%320,02
  • OMX Riga0,76%971,57
  • OMX Tallinn−0,73%2 232,27
  • OMX Vilnius−0,24%1 509,04
  • S&P 5000,32%7 695,75
  • DOW 30−0,43%51 130,9
  • Nasdaq 0,89%27 035,22
  • FTSE 100−0,29%10 606
  • Nikkei 2251,94%66 753,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%94,45
  • OMX Baltic−0,39%320,02
  • OMX Riga0,76%971,57
  • OMX Tallinn−0,73%2 232,27
  • OMX Vilnius−0,24%1 509,04
  • S&P 5000,32%7 695,75
  • DOW 30−0,43%51 130,9
  • Nasdaq 0,89%27 035,22
  • FTSE 100−0,29%10 606
  • Nikkei 2251,94%66 753,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%94,45
Just selline on mulje on jäänud, kui vaadata riigiasutuste ja ministeeriumide dokumendiregistreid.
Ma ei kujuta ette, kui paljud ettevõtjad seda kasutavad või kas nad sealt midagi üles leiavad, kuid ennast mitte just kõige kogenematuks dokumendiotsijaks pidades tekib tihtipeale tunne, et sind lollitatakse. Mõnede asutuste registrid tekitavad mulje, et keegi teab täpselt, mis infot avalikkusele ette sööta ja mida on targem enda teada hoida.
Punkti avaliku teabe seadusest, millega dokument asutusesiseseks tunnistada, leiab alati – näiteks ärisaladuse või isikuandmete kaitse.
Nii ei saa avalikkus teada, mida see asutus firmalt, millistel tingimustel ja mis raha eest ostab. Ka lähetuskäskkirjad on varjatud ja me ei saa teada, keda, kuhu ja mis põhjusel lähetatakse ning mis riik sellest kasu saab.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele