6. detsember 2012 kell 21:00

Äris on doping lausa soovitav

Võrdleksin innovatsiooni dopinguga. Sellise dopinguga, mis andis jalgrattur Lance Armstrongile võimaluse teha imesõite pikki aastaid, ilma et keegi tema võimete saladusele jälile oleks saanud.

Ta mitte üksnes ei kasutanud dopingut, vaid suutis ka dopinguküttide ees jälgi segada. Jalgrattaspordis on doping keelatud, Armstrongi käitumine ebaeetiline ja täiesti lubamatu. Äris aga on doping ja selle jälgede peitmine lubatud, isegi hädavajalik.

Raamidest välja. Ärimaailmas käib halastamatu võitlus uute ideede pärast. Verisemgi võitlus käib uudsete, juba toimivate ärimudelite pärast – arendajad, rahastajad, konkurendid jt otsivad uusi staare, kelle peale panuseid teha. Nagu sedastasid hiljuti Silicon Valleyst õppereisilt saabunud TTÜ tudengid: ka koeral võib äriidee olla, kuid sellest kahjuks ei piisa. Need ärimudelid, mida maailmas nagu kullateri otsitakse, peavad sisaldama tõelist innovatsiooni, mis on moodsaima tehnoloogia, haarava disaini ja “raamidest väljas”-mõtlemise sulam.  “Raamidest väljas”-mõtlemine ongi iga tõelise innovatsiooni süda. Soomlasest innovatsioonilektor Alf Rehn armastab rääkida, et oleme hakanud innovatsiooni pidama sülekoeraks, unustades, et tõelisel innovatsioonil pole ilusate ja meeldivate ideedega midagi ühist. Tõelised innovaatorid, nimetagem kas või Google’it või IKEAt, pole äri alustades olnud inimeste lemmikud, sest julgesid peapeale keerata kõigi konkurentide pikkade aastatega kujundatud professionaalsed tooted. Inimesed naeruvääristasid neid.Eesti firma Bolefloor šokeerib maailma põrandaproffe, pakkudes naturaalset puitpõrandat puu kasvule sarnanevas kõveruses. Kes oleks enne julgenud väita, et sellist põrandat vaja on! Aga hullud ideed on hullud ainult senikaua, kuni huviliste järjekord ukse taha tekib.Ärimaailmas riisub suurima kasumi see, kes suudab luua toote, mille kopeerimise keerukus annab piisava edumaa.  See tähendab  teaduse viimase sõna ärakasutamist sisuliste eeliste kindlustamiseks. Kiiremad, kergemad, tervislikumad ja multifunktsionaalsemad esemed võlgnevad tavaliselt tänu uute teadmiste siirdele tehnoloogiasse ja tehnoloogia kasutamisele kommertstoodangus.Sajad miljonid inimesed maailmas on kokku puutunud interneti kodulehtede loomise või kaupluses toodete riiulitele paigutamisega. Kuid me pole tegelikult kunagi täpselt teadnud, mida internetikasutaja või kauplusekunde tegelikult märkab. Rootslastele Henrik Eskilssonile ja John Elvesjöle tuli aga kümne aasta eest pähe mõte luua seadmed, mis inimese silma liikumist jälgivad ja mõõdavad. Tobii Technology suutis kolmelt investorilt mõne aastaga kaasata  51 miljonit dollarit tootearenduseks ja turuvõtmiseks. Toote arendusse suunatud rahal pole palju ühist innovatsiooniga, väitis Apple’i rajaja Steve Jobs, kes teiste tehnoloogiagigantidega võrreldes panustas tõepoolest laboritele ja katsetustele mitu head protsenti vähem. Kui keskmiselt kulutavad hiiud tootearendusele 10% müügitulust, siis Apple suutis  aastaid ajada läbi poole väiksema protsendiga. Kuid Apple panustab laboritööle ja koostööprojektidele maailma tugevaimate teadusülikoolidega siiski ligi miljard dollarit aastas.

Kaasake parim tehnoloogia. Aasta eest avas 20 miljoni dollarilise investeeringuga oma tehnoloogia innovatsiooniinkubaatori Harvardi Ülikool. Harvardis usutakse, et Mark Zuckerberg ja Bill Gates poleks ehk omal ajal ülikooli pooleli jätnud, kui selline programm juba olemas olnuks. Ülikool üritab enda juurde meelitada maailma helgeimad noored pead, immutada nad läbi oma teaduskompetentsiga ja paisata koos nendega ellu hulgaliselt edukaid tehnoloogiafirmasid. Varem on sama teinud Silicon Valleys asuv Stanford, kuhu sõidavad kokku tuhanded maailma vingeimast tehnoloogia innovatsioonist ja miljonäristaatusest unistavad noored. Ometi peetakse maailma kõige paremaks tehnoloogia siirdajaks üliõpilasfirmadesse hoopis Massachusettsi Tehnikaülikooli. 2000–2006 MITi lõpetanud noored asutasid kokku 5800  firmat.Tallinna Tehnikaülikoolis on viimastel aastatel oluliselt kasvanud koostööprojektide arv tõelist innovatsiooni ihkavate ettevõtetega: revolutsioonilise tehnoloogiaga päikesepaneelide tootja Crystalsol ning TTÜ teadlaskonnast kasvanud Defendec, mille sensorid aitavad iga piiri valvamise nauditavaks muuta; tekstiilimaailmas imenippe leiutav ning valgust kiirgavate ja helisevate patjade tootmist kavandav KO!, tegutseb TTÜ enda Mektory keskus.Ikka ja jälle kuulen tublidest Eesti idufirmadest, keda valdab ambitsioon kogu maailm oma usku pöörata. Säravate silmadega noormeeste ja neidude jutt on sümpaatne, teoatahe on imetlusväärne. Ometigi küsin endalt, kas nad ikka teavad, kuidas seda teha. Kas nad on ikka kaasanud parimad tehnoloogilised teadmised? Kas nad ikka kasutavad vajalikku dopingut? Võiks ju.

Hetkel kuum