PÕLLUNDUS. Traktori kütusekulu tuleb kontrolli all hoida

Kokkuhoidu nähakse mootori võimsuse maksimaalses kasutamises, eriti raskematel töödel: kui sageli vahetatakse käike, näiteks mitmesuguse raskusega põllu kündmisel. Sellistel juhtudel oleks soovitatav kasutada astmevaba jõuülekandega traktorit. Rusikareegel on, et maksimaalne kütusekokkuhoid saavutatakse siis, kui mootori maksimaalsest jõust kasutatakse 80%. Saksa põllumehed on teinud palju sellekohaseid arvutusi ja andnud hulgaliselt soovitusi kütuse kokkuhoiuks. Kui näiteks mulda haritaks künnita (pindmine harimine), oleks kokkuhoid 60 liitrit hektari kohta. Kuid siin tuleb arvestada võimalikke lisakulusid täiendavale taimekaitsele ja siis otsustada.

Vähetähtis pole ka mootori õige sissetöötamine ja pidev hooldamine. Erilist tähelepanu on juhitud nii õhu- kui ka kütusefiltri regulaarsele puhastamisele. Silma järgi soovitatakse hinnata mootori kütuse sisseandmise režiimi väljalasketorust väljuva suitsu järgi. Kui mootor pärast kiirendamist suitseb ka täiskoormusel töötades, tuleb mootorit hooldekojas kontrollida ja vajaduse korral reguleerida. Kontrollida tuleb ka väljalaskegaaside koostist ja nendes olevate kahjulike jääkide korral mootor reguleerida. See võib suurendada efektiivsust 5–6%. Väikesed lisaseadmed, nagu kliimaseade, ja ebatihe õhkpidurite kompressor on n-ö kütusesööjad. Esimene kulutab täiskoormusel töötades kuni 3 kW võimsust, mis vastab ligikaudu ühele liitrile kütusele tunnis, teist tuleb aga väga hoolega kontrollida ja avastatud ebatihedus kõrvaldada.

Automaatika aitab säästa. Kui mootor on korras ja hooldatud, väheneb kütusekulu kuni 15%. Puhas õhufilter vähendab kütusekulu ümmarguselt 5%. Õigeaegne jahutusradiaatori puhastamine võib kütust säästa kuni 7%. Lekkimised suurendavad kütusekulu 3%. Alati vajavad kontrollimist pihustid.

Võimsust ei tohi tühjalt raisata. Uue traktori ostmisel tuleb uurida täpselt selle kütusekulu parameetreid ja seda mitte prospekti järgi, vaid masinkatsetuse andmete alusel. Näiteks aitab süsteem Load-Sensing-Hydraulik kütet kokku hoida, sest pidevalt jälgitakse hüdrosüsteemi õli survet ja taset. Ekstreemsemal juhul on kütuse kokkuhoid kuni 3 liitrit tunnis. Süsteemi enammaksumus tasub end ära.

See süsteem tagab traktori täieliku töörežiimi juba mootori 50% nimipöörete juures. Lihtne  hüdraulikasüsteem ei tööta sageli korralikult isegi mootori täispööretel. Kokkuhoid väljendub ka frontaallaaduri kasutamisel, mis tavalise süsteemi korral töötab kasulikult ainult 30% ajast.

Võiks ju küsida, kas suur traktor on “janusem” kui väike, sest kui suur traktor teeb väikesest rohkem tööd, siis vajab ta ka rohkem kütust.

Põldkatsetel selgus, et suur traktor kulutas hektari kündmiseks keskmiselt 15–16 liitrit diislikütust, mis pole sugugi rohkem kui keskmise võimsusega traktoritel. Seejuures oli adra sahkade arv erinev, tootlikkus aga peaaegu võrdne. Suured traktorid on enamasti 6- või 7sahalised, keskmised peamiselt 5sahalised. Kui väike traktor töötab täistuuridel, siis suur kasutab vaid osa võimsusest (töötab madalamatel pööretel) ja säästab sellega ka kütust. Kui keskmisena künti tunnis 1,1 ha ja selleks kulus 16,5 l, siis suurel traktoril kulus kütust mõnevõrra vähemgi, mis kinnitab, et suure traktori kütusekulu ei ole alati suurem kui väiketraktoril.