• Jaga lugu:

    Elver Loho: Kuidas mõjutada poliitikat

    Rait Maruste kirjutas hiljuti, et riigikogu põhiseaduskomisjoni 11 liikme taga on 24 712 valijat, võrreldes enda juhitud organit Harta 12 kogutud 17 000 “klikiga” ning jõudes justkui järeldusele, et neil on suurem mandaat. Küsiks aga, et mandaat milleks? Ja on sel tänapäeval tähtsust? küsib arvamusloos Eesti Interneti Kogukonna juht Elver Loho.

    Eesti riigikorra järgne esindusdemokraatia näeb ette rahvaesindajate valiku neljaks aastaks ja valitakse enamasti valimislubaduste, üldise usalduse või lihtsalt kena plakati põhjal. Mida valituks saanud inimesed-erakonnad nende nelja aasta jooksul teevad on iseasi ja kuigi eksisteerivad igasugused hea kaasamise tavad, siis tegelikult ega keskmine valija valimistevahelisel ajal päevapoliitikat väga mõjutada ei saa -- vähemalt nii ta ise arvab. Seega võiks nagu järeldada, et need 24 712 valijat on pigem “magav mandaat” ehk valija allkirjaga tühi paber, kuhu valitu võib enam-vähem ükskõik mida peale kirjutada.
    Harta 12 oleks nagu mingis mõttes seesama magav mandaat läbi une sonimas ja nõudmas õigust natuke kaasa rääkida. Jätame kõrvale harta rõlge ja üle võlli sissejuhatava teksti, mille tõttu mina talle alla ei kirjutanud, ja keskendume konkreetsetele nõudmistele, mis üldjoontes olid vägagi mõistlikud: valija tahaks tellida konkreetseid seadusemuudatusi, mitte ainult nägusid-nimesid ja valimisprogrammi.
    Ja olgem ausad -- seda peakski organiseerunud vabakond tegema: panema soovid kirja ja riigile saatma. Kaasa rääkima peaks. Ja tegelikult teebki nii. Ja igasugused paberile pandud head tavad ka näevad ette, et seadusloome juures konsulteeritakse organiseerunud vabakonna esindajatega. Mida ka üsna tihti tehakse. Näiteks maailmalõpu võtsin ma vastu justiitsministeeriumis ümarlaua ääres “vihakõne eelnõud” arutades kui MTÜ Eesti Interneti Kogukonna esindaja. Ja sealsamas Maruste juhitud põhiseaduskomisjonis rääkisime läbi n.ö. “Open Data eelnõud”, kuhu ka omad soovid sisse saime ja mis ööistungil ilma ühegi vastuhääleta vastu võeti ja hakkab kehtima juba 1. jaanuarist 2013.
    Loe pikemalt Äripäeva IKT teemaveebist
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Börs: Nasdaq ja S&P 500 jõudsid uute rekorditeni
Nasdaqi ja Standard & Poor’s 500 indeksid tõusid neljapäeval uute rekorditeni, millele aitasid kaasa börsifirmade tugevad tulemused ning USA töötu abiraha taotlejate arvu langus, vahendab Reuters.
Nasdaqi ja Standard & Poor’s 500 indeksid tõusid neljapäeval uute rekorditeni, millele aitasid kaasa börsifirmade tugevad tulemused ning USA töötu abiraha taotlejate arvu langus, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.