Kuluta rohkem!

Eestis kipub pigem kehtima põhimõte, et las teised annavad, meie võtame, kommenteeris LHV Panga makroanalüütik Heido Vitsur.

13 Euroopa Liidu riigil, mis moodustavad 45% Euroopa Liidu SKPst, on võimalus kulutusi suurendada, ilma et eelarvedefitsiit kerkiks üle normiks võetud 3% piiri SKPst. "Nende riikide õlul lasub nüüd suur vastutus," kirjutas Anders Borg eile Rootsi päevalehes Dagens Nyheter avaldatud arvamusartiklis. "Rootsi peab tagant kannustama riike nagu Saksamaa, Holland, Eesti, ent ka Taani ja Austria, et nad kasutaksid usaldust oma riigi rahanduse vastu majanduse toibumise toetamiseks."

Teistel riikidel, nagu Prantsusmaa, mis peavad jätkama eelarvekulude koomale tõmbamist, on võimalus seda teha aeglasemas tempos. Sest keskpankade rahanduspoliitikast üksi Euroopa kriisist väljatoomiseks ei piisa. Vaja on stiimulit ka eelarvest.

Mida kauem aga kriis kestab, seda suurem on risk, et inimesed jäävadki pikaajalise töötuse lõksu ja tööpuuduse vähendamine Euroopas on järjest keerulisem. Praegu on Euroopa Liidus tööta 26 miljonit inimest.

Borg teeb siiski selget vahet, et küsimus ei ole siin ajutises tarbimise stimuleerimises. "Ajutine tarbimise stimuleerimine struktuurseid probleeme ei lahenda," kirjutas ta.

Mõistliku rahakasutuse all loetleb Rootsi rahandusminister näiteks madalamapalgaliste maksukoorma kergendamist, mis ühelt poolt - nagu väidavad ka OECD ja IMF - ergutab nõrga majanduskonjunktuuri tingimustes tarbimist, teisalt on tugevaks motivatsiooniks abirahast elamise asemel tööd otsida. Kulutada on vaja koolitusse ja ümberõppesse ning praktikasüsteemi, mis hõlbustaks üleminekut koolipingist tööellu. Lisaks investeeringud, mis toetavad inimeste endi ettevõtlikkust.

Borgi sõnul peaks Rootsi eeskujul käituma rohkem riike. "Vastasel juhul saame kriisipõlvkonna, kes on järjest enam varaliselt lõhestunud ja nõrga tulevikulootusega," hoiatas ta.

Kommenteerides Rootsi rahandusministri üleskutset, nõustus Heido Vitsur, et kui maailma majandust on vaja elavdada, peavad seda tegema need riigid, kellel see võimalus on. "Me kogu aeg räägime sellest, et Eesti majanduskasv ja edu sõltuvad sellest, kui edukad me ekspordis oleme. Me ei suudaks eksportida, kui teised ei tarbiks. Teised siis laenaku raha ja ostku meilt ja meie siis istume heinakuhja otsas ise ei tarbi," kommenteeris Vitsur Eesti hoiakuid.

Vitsur tõi näitena Soome, mis on suurendanud oma kulutusi ja tekitanud olukorra, kus riigil on probleeme makromajandusliku tasakaaluga. "Soome on ju meid päästnud. Soome investeeringud on loonud need töökohad, kus meie tuhanded või kümned tuhanded inimesed on tööd saanud."