Prantsuse tööturg vajab ilmselt presidendi kätt

Prantsuse tööandjatel ja ametiühingutel on aega veel vaid täna-homme, et Prantsusmaa jäiga tööturu reformimises kokku leppida – kui lepet ei sünni, paneb tööturu uued tingimused paika president Francois Hollande ja riigi valitsus.

Kõnelused vältavad juba läinud aasta oktoobrist, kuid nagu kirjutavad agentuur Bloomberg ja Wall Street Journal, ei paista kokkulepet veel kusagilt. Eile ütles Prantsuse valitsuse pressiesindaja, et rohkem lisaaega valitsus kõnelusteks ei anna.

Valitsuse eesmärk on peatada 19 kuud väldanud töötu abiraha taotlejate armee kasv ning parandada nüüd juba pea aasta paigal tammunud majanduse konkurentsivõimet. Töötuse määr Prantsusmaal on kõrgeim 1998. aasta jaanuarist, tööta on 3,13 miljonit inimest.

Valitsus tahaks suurendada tööturu paindlikkust, mis julgustaks ettevõtteid enam töökohti looma. See tähendab leppida kokku tööaja- ja palgakärped puhuks, kui ettevõttel tuleb majandusaktiivsuse vähenedes tootmist koomale tõmmata.

Täna istuvad Prantsusmaa viie suure ametiühingu ja tööandjate esindajad kõneluste lõppspurdiks uuesti laua taha. Peamisteks tüliküsimusteks on, et ametiühingud tahavad võimalikele palga- ja tööaja kärbetele piiri seada. Samuti nõuavad nad seadusesse pügalaid, mis vähendaks ettevõtjate jaoks ajutiste töölepingute atraktiivsust. Siht on survestada ettevõtjaid enam pikaajalisi lepinguid sõlmima, mis annaksid töötajatele suurema kindlustunde.

„Ühislkondlike partnerite vahel kokkuleppele jõudmine on väga raske,“ kommenteeris Bloombergile Eurasia Groupi analüütik Antonio Barroso. „Kõnelused on ummikus. Laua ääres olijatel on kõigil väga erinev nägemus.“

Prantsusmaa presidendi jaoks on tööturu reform teine oluline element riigi majanduse konkurentsivõime tõstmiseks pärast mullust 20 miljardi euro suurust kärbet tööandjate sotsiaalkindlustusmaksetes.

Naabritega võrreldes kõrged palgakulud ja jäigad tööaja reeglid on majandusekspertide sõnul olulised tegurid töötuse kasvu ja Prantsusmaa rekordile kasvanud kaubandusdefitsiidi taga. Seda enam, et mitmed teised riigid nagu Itaalia, Hispaania on reformid juba käivitanud, rääkimata Saksamaast. Prantsuse ettevõtted koondavad tuhandeid töötajaid ning mitmed ärijuhid kaebavad, et Prantsusmaal tootmine ei ole enam konkurentsivõimeline.