• Jaga lugu:

    Prantsusmaa presidendi tõehetk: kärpe-eelarve

    Prantsusmaa sotsialistist presidendil Francoise Hollande’il, kes esitab reedel oma esimese eelarve, on oluliselt rohkem probleeme kui miljardäride maapakku minek kõrge maksukoormuse eest.

    Nii staatuse hoidmiseks Euroopa Liidus kui finantsturgude usalduse hoidmiseks, ei taha president taganeda lubadusest lõigata Prantsusmaa eelarvedefitsiit tuleval aastal euronormi.
    Kerge see olema ei saa, prognoosivad teiste seas JP Morgan Chase & Co analüütikud, pidades tõenäolisemaks defitsiidi alanemist tänavu 4,7%-le SKPst ja tuleval aastal 3,3%-le. Valimiskampaanias kärbete asemel kasvule rõhunud Hollande plaanib 3% sihist aga igal juhul kinni pidada.
    „See on ainus viis Saksamaaga võrdset positsiooni hoida,“ ütles agentuurile Bloomberg Prantsusmaa parlamendi rahanduskomisjoni liige Karine Berger. Sellest sõltub Prantsusmaa sõna kaal Euroopa laua ääres ning eestkoste ka teistele riikidele, kes rõhuvad kärbete asemel kasvule.
    Prantsusmaa majanduses pole aga kasvu nähtud viimased kolm kvartalit järjest. Töötuid on ligi kolm miljonit ehk augusti andmeil 10,2% tööealisest elanikkonnast. Sellises olukorras tuleb valitsusel eelarvedefitsiidi vähendamiseks leida 30 miljardi euro ulatuses kärpekohti ja võimalusi maksude tõstmiseks. Viimaste seas on kurikuulus kava tõsta rikaste kõrgeim maksumäär 75%-le tulult, mis ületab aastas miljon eurot.
    Taoline maks muudab tipptalentide palkamise Prantsusmaal peaaegu võimatuks, kaebas ajalehele Financial Times kosmeetikahiiu L’Oréal  juht Jean-Paul Agon.
    Läinud aastal oli ta üks neist Prantsusmaa „esirikastest“, kes väljendasid valmisolekut riigi rasketest aegadest üle aitamiseks rohkem makse maksta. Hollande’i maksuplaanid ei ole aga päris see, mida silmas peeti.
    Kärped ja maksutõusud õõnestavad niigi nõrka majandust – viimased ostujuhtide indeksid näitasid Prantsusmaal arvatust suuremat majandusaktiivsuse langust.  Prantsusmaa suurimate ekspordipartnerite seas on Hispaania ja Itaalia, mille majandus on juba languses, ning samuti Suurbritannia ja Saksamaa, kus kasv parimal juhul paigal tammub.
    Prantsusmaa vajab korras rahandust aga ka turgude usalduse hoidmiseks.
    Kartes investeerida Itaalia ja Hispaania võlakirjadesse ning liiga madala või negatiivse tootlusega Saksamaa võlakirjadesse, on investorid investeerinud Prantsusmaa võlapaberitesse. Augusti algul alanes Prantsusmaa kümneaastase tähtajaga võlakirja tootlus Bloombergi andmeil rekordmadalale 2,002% tasemele. Lühiajaliste võlakirjade tootlused on olnud ka negatiivsed.
    „Kui on üks tuumikriik, mille pärast me muret tunneme, siis on see Prantsusmaa,“ ütles Bloombergile Ignis Asset Management varahaldur Stuart Thomas. „Ma ei arva, et Prantsusmaa ja Saksamaa võlakirjaintresside vahe on praegusel tasemel õigustatud. See ei kajasta riske majanduses ja eelarves.“ Vahe on vähenenud vaid 73 baaspunktile.
    Hollande on püüdnud oma kärpekuuri prantslastele müüa hoiatusega, et vastasel juhul seab Prantsusmaa ohtu oma suveräänsuse, kuna peab alluma Brüsseli diktaadile.
    Tulevast nädalast käivituvad kõnelused nii Prantsusmaa tööandjate kui ametiühingutega, et leida lahendus uute töökohtade loomist takistavate jäikade tööturureeglite reformimiseks.
    „Olukord on nii tõsine, et nii ametiühingud kui äriliidrid on valmis läbi rääkima,“ ütles Prantsusmaa tööminister Michel Sapin läinud nädalal ajalehele Wall Street Journal. Seda enam, et Hispaania ja Itaalia on turu survel juba taoliste reformidega alustanud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kristina Schotter: hagi tagamise nõue on kõvasti kreenis
Kohtul võiks olla ühe tööpäeva asemel piisav aeg kaaluka ja kostja õigusi äärmiselt riivava otsustuse tegemiseks enam õigusi vaadata ka nõude sisulist põhjendatust, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kristina Schotter
Kohtul võiks olla ühe tööpäeva asemel piisav aeg kaaluka ja kostja õigusi äärmiselt riivava otsustuse tegemiseks enam õigusi vaadata ka nõude sisulist põhjendatust, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kristina Schotter
EL ostab Novavaxilt kuni 200 miljonit koroonavaktsiini doosi Aktsia rallib üle 20%
Euroopa Komisjon sõlmis USA vaktsiiniarendaja Novavaxiga tarnelepingu kuni 200 miljonile koroonavaktsiini doosile. Leping pani ettevõtte aktsia Nasdaqi börsil rallima.
Euroopa Komisjon sõlmis USA vaktsiiniarendaja Novavaxiga tarnelepingu kuni 200 miljonile koroonavaktsiini doosile. Leping pani ettevõtte aktsia Nasdaqi börsil rallima.
Raadiohommikus: kinnisvararajajad teatavad tulemusi
Homme annavad börsile oma esimesest poolaastast ülevaate Eesti ehitusturuhiiud Merko ja Nordecon. Samuti on oodata kinnisvarafondi Baltic Horizon kuue kuu numbreid. Kuidas ehitus- ja kinnisvarasektoril läheb, kommenteerib Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.
Homme annavad börsile oma esimesest poolaastast ülevaate Eesti ehitusturuhiiud Merko ja Nordecon. Samuti on oodata kinnisvarafondi Baltic Horizon kuue kuu numbreid. Kuidas ehitus- ja kinnisvarasektoril läheb, kommenteerib Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.
Narkoäri on koroonašokist üle saanud Soomes buumib kokaiin
Koroonapandeemia tekitas Eesti narkoturul korraks paanika, kuid nüüdseks on kurjategijad end kogunud ja narkokauplemine on varasemast enamgi kolinud veebi.
Koroonapandeemia tekitas Eesti narkoturul korraks paanika, kuid nüüdseks on kurjategijad end kogunud ja narkokauplemine on varasemast enamgi kolinud veebi.