Maksumäära langusest võidavad suuremapalgalised

Buumiaastate analüüs sunnib küll ettevaatlikkusele, ent hinnanguliselt võtab maksu langetamine 1% võrra riigilt 55–60 miljonit eurot (lisaks umbes 15 miljonit eurot miinust juriidilise isiku tulumaksu real) ning jätkates maksuvaba tulu tõstmist kunagi planeeritud sammudega (250 krooni ehk 16 eurot kuus) kahaneb laekumine 20–22 miljoni euro võrra. Need on makromõjud.

Mõju sõltub tulu suurusest. Nende kahe muudatuse mõju igaühele meist sõltub sellest, millist ja kui suurt tulu saame. Kuna palk mängib Eesti elanike tuludes vaieldamatult suurimat rolli, võibki analüüsis piirduda palgatuluga.

Miinimumpalga saaja, kes on kaetud nii töötuskindlustuse kui ka kogumispensioniga, võidab maksulangetusest ühe euro ja 60 senti ehk umbes 0,6% (neto). Maksuameti andmetel 2012. III kvartalis “õiglast” keskmist (ehk mediaan-) palka saanu (591 eurot) võidab veidi üle 4 euro (0,9%) ja “päris” keskmise palga saaja (746 eurot) võidab 6 eurot ehk netos ligi 1%. Trend on ilmne: mida suurem palk, seda suurem võit maksumäära langusest.

Maksuvaba tulu suurendamine mõjutab sissetulekut risti vastupidiselt. Kui see tõuseb 16 euro võrra kuus, jääb kõigile kätte lisaks 3 eurot ja 36 senti (mis on 21% tõusu summast). Miinimumpalga saajale tähendab see 1,2% tõusu, mediaani ja keskmise palga saajatele aga vastavalt 0,7% ja 0,55%.

Küsimus, kuidas vaba raha tagastada, on nii poliitiline kui ka majanduslik. Tarbimisele (loe: käibemaksu ning aktsiiside laekumisele) annab suurema impulssi ilmselt just maksuvaba tulu tõus, sest väiksema tuluga kulutatakse igapäevaselt suurem osa oma sissetulekust.

Kas eelarve kannatab välja? Poliitiline aspekt väljendub süsteemi progresseeruvuses. Vaatamata ühele maksumäärale on tulumaks Eestis tublisti progresseeruv, sest miinimumi saaja tulumaks on reaalselt vaid 10,7% ja 1000 euro saaja maksab tulumaksuks 17,1% tulust.

Maksuvaba tulu suurenemine muudab maksusüsteemi veelgi progresseeruvamaks, sest madalapalgalistel kahaneb maksukoormus rohkem, olgugi et juriidiliselt on tulumaks ikka proportsionaalne.

Progresseeruvust vähendav maksumäära langetus aastast 2015 on seaduses juba kirjas ja sellest kallist sammust oleks ­õiguspärase ootuse tõttu raske loobuda.

Seega jääb huvitavaks küsimuseks, kui suurt maksuvaba tulu tõusu eelarve tulude pool lisaks välja kannatab.