Abenomics tõstab Jaapani börsi

Tarbijatel tuleb seevastu vaesumisega leppida. Eile tõusis Jaapani aktsiaindeks Nikkei 225 3,77 protsenti. Rolli mängis ka kasumiprognoosi tõstmine Toyota Motorsil, mis naudib odavnenud ja veelgi odavneva jeeni mõju.

Mida siis Abenomics endast kujutab? Lisaks natsionalismi õhutamisele on selle juures olulised veel kaks aspekti. Esimene on teha seda, mida on teinud eelmised valitsused, kuid veel suuremas mahus. See tähendab agressiivsemat raha kulutamist, ent just raha valitsusel napib.  Ja seetõttu kasvaks juba olemasolev hiiglaslik võlakoorem veelgi.

Teine aspekt on “nõrga jeeni poliitika” ajamine, milleks valitsus on keskpanka survestanud lausa nii jõhkralt, et selle juht lahkub ennetähtaegselt. Jaapani keskpank tõstis inflatsioonieesmärgi ühelt protsendilt kahele protsendile, püüdes deflatsioonist välja tulla. Abe valitsuse uus idee on nõrgeneva valuuta kaudu Jaapani eksporti aidata ja nii majanduskasvu saavutada. See on aga naabritelt kerjamise poliitika, mis ähvardab vastulöökidega. Jaapani keskpanga nõukogu liikmed on tulnud välja arvamustega, et lõtva rahapoliitikat tuleb veelgi lõdvemaks muuta ehk turud rahaga üle ujutada.

Üliohtlikud kõrvalmõjud. Väga lõtv rahapoliitika ja soov valuutat devalveerida võib kiirendada protsessi, kus ülisäästvad jaapanlased vähendavad valitsuse võlakirjades raha hoidmist ja võtavad rohkem riske, ostes Jaapani aktsiaid või investeerides välismaale, kaitsmaks oma raha ostujõudu. Kuigi jaapanlased on väga patriootlikud, oskavad ilmselt ka sealsed investoritest koduperenaised küllaltki hästi raha lugeda. Ma ei ole väga veendunud, et nad annaksid 2% inflatsiooni korral valitsusele laenu 30 aastaks 1,98% või kaheks aastaks 0,036%.

Jaapani valitsus süütas pommi süütenööri ise. Jaapan ei suuda oluliselt kõrgemat intressimäära maksta. Juba 2011. eelarveaastal moodustas kesk- ja kohalike omavalitsuste võlg 229,1% Jaapani SKPst. Jaapani eelarve oli 10,8% puudujäägis võrreldes SKPga. Kui Jaapani valitsuse laenukulud kahekordistuksid praeguselt ülimadalalt ühelt protsendilt kahele protsendile, kuluks laenude teenindamiseks 50% riigieelarvest. Jaapani valitsused kulutavad raha vastutus- ja mõõdutundetult. Seal, nagu ka mujal arenenud riikides, ei kuule kulu juures Jürgen Ligilikku küsimust – kus tuleb selle rahaline kate? –, vaid poliitikud võtavad vananeva rahvastikuga riigis laenu täiesti süüdimatult. Jaapani 2011. aasta eelarve nägi välja selline: eelarve maht 92,4 triljonit jeeni, ent sellest moodustavad maksutulud vaid 48,1 triljonit jeeni, ülejäänud 44,3 triljonit jeeni tuli võlakirjade emiteerimisest. Kas see on jätkusuutlik või heaperemehelik käitumine?

Jaapan on siiski ka importija. Teine erakordselt negatiivne mõju on see, et Jaapan on ka suur sissevedaja. Oma nõrga jeeni poliitikaga võidakse laostada kodumajapidamised. Veebikülg Japan Today kirjutas, mida toob Abenomics kaasa tavalisele palgatöölisele. Seiskunud palkade juures peavad nad kõige eest rohkem maksma hakkama, alates kiirtoidust, kuni arvutite ja eluasemelaenudeni. Jaapan impordib toitu, riideid ja energiat. Abenomics on eksportijatele õnnistus ja importijatele katastroof.

Kuid läheme konkreetsemaks. Võtame näiteks bensiini hinna. Liiter bensiini maksab Jaapanis 90jeenise dollarikursiga 145 jeeni, kuid 100jeenise kursi korral juba 156 jeeni. 30liitrise paagi täitmine kallineks 300 jeeni võrra!

Jaapani populaarne kiirtoit gyudon ehk liha riisiga maksab tüüpilises kiirtoiduketis alla 300 jeeni. Liha imporditakse, selle valmistamine nõuab imporditavat õli ja restorani tuleb valgustada, milleks kasutatakse imporditud kütusest toodetud elektrit. Kui dollarikurss tõuseb 90 jeenilt sajale, läheb gyudoni hind üles 20–30 jeeni.

Jaapanis eluaseme ostnud tööinimesel on keskmiselt 30 miljoni jeenine eluasemelaen, mida ta maksab tagasi 35 aastat. Abenomicsi 2% inflatsioonieesmärgi tõttu tõusvad intressimäärad  ähvardavad igakuiseid laenuintressimakseid üles ajada. Tagajärjeks on halvenevad pere-eelarved.

Kuidas Abenomicsi pealt teenida? Et teenida, tuleb esmalt hoolitseda selle eest, et jeeni kursi nõrgenemise tõttu raha ei kaotataks. Kuigi laenuga aktsiate ostmine on palju riskantsem raha eest aktsiate ostmisest ja laiemale investorkonnale sobimatu riskiga, aitab jeenides võetud laenu eest jeenides aktsiate ost jeeni nõrgenemise mõju oluliselt vähendada. Sel juhul jääb jeeni nõrgenemise riskile avatuks vaid see osa, mis on börsil teenitud, pluss laenu teenindamiseks makstav intress.

Kuidas viia alla valuutarisk? Siinkohal võivad Eestis tegutsevad pangad hätta jääda jeenides laenude andmisega, kuid privaatpangad võiksid mõistliku intressimäära korral jeenilaenude organiseerimisega küll hakkama saada. Korralikes Lääne maaklerfirmades saab praegu jeenides laenu aktsiate ostuks alla 1,6%. Arvestades seda, et praegu on Jaapani aktsiaindeksite dividenditootlus olenevalt indeksist 1,7–2,1%, kataks dividenditulu ära isegi laenuintressi ehk see tehing finantseeriks end ise. Jaapani börs on minu arvates liiga kõrgelt hinnatud (P/E 26,3), entkui Abenomics tõstab eksportijate kasumeid, tuleks see suhtarv ehk alla ja selles valguses ei tundugi pilt nii hull. Samas, miks osta Jaapani aktsiaid 26se P/Ega, kui USAs ja Lääne-Euroopas on jalaga segada aktsiaindeksid, mille P/E on 12–19.