• OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,07
  • OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,07
  • 25.02.13, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

EL: äärealad eritingimusi ei saa

Majandusminister Juhan Parts ütles eelmisel nädalal Brüsselis Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogul, et ELi lennunduse konkurentsireeglid peavad võrdsete tingimuste loomiseks arvestama ääreriikide erisustega.
Euroopa Komisjoni riigiabi volinik Joaquin Almunia teatas aga, et geograafilisi iseärasusi uuendatud riigiabi reeglid ei arvesta.
Järgneb Äripäeva kirjalik intervjuu Joaquin Almuniaga.
Eesti on väga väike riik. Meil on väike turg ja vaid veidi rohkem kui miljon elanikku. Meie lennundusturg pole suurtele lennufirmadele just väga atraktiivne. Kas see on õiglane, et väikeriigid ja ELi äärealad peavad järgima samu reegleid mis suured? Euroopa riigiabi reeglid kehtivad kõigile liikmesriikidele võrdselt. Nagu kõikidel teistel juhtudel, kaalub komisjon otsuse tegemisel kõiki asjakohaseid olusid.
Eesti valitsus doteerib kõiki kohalikke transpordiliike: bussi-, praami- ja rongiliiklust. Kas Euroopa Liit kaaluks seaduse muutmist liidu perifreeria kasuks? Põhimõtteliselt on riigiabi kõiksugustele ettevõtetele Euroopa aluslepingute järgi keelatud. Samas on aluslepingutes ette nähtud ka erandeid, mille järgi võib riigiabi andmist lubada, näiteks piirkondlik abi või abi  restruktureerivatele raskustes ettevõtetele. Selles mõttes võib iga liikmesriik pakkuda abi mis tahes lennuettevõttele tingimusel, et see mahub seaduslikesse piiridesse. Estonian Airi puhul on komisjon otsustanud algatada ametliku uurimismenetluse, sest pole selge, kas Eesti järgis riigiabi eeskirju.
Mis puudutab küsimuse teist poolt, siis nagu eespool selgitasime – riigiabi reeglid kehtivad ühtmoodi kõikidele liikmesriikidele, hoolimata nende geograafilisest asukohast. Seda ei muudeta ka praegu moderniseerimisel olevas riigiabis. Samas, lennundussektori riigiabi reegleid uuendatakse, need on praegu ettevalmistamisel.
Kas vastab tõele, et Malta rahvuslikule lennuliinile tehti riigiabi andmisel erand? Kas Eesti palve erand teha on õigustatud? Ei ole olemas mingeid “erandeid” riigiabi andmisele, on vaid komisjoni luba anda riigiabi. Air Malta sai komisjonilt loa anda päästmis- ja restruktureerimisabi. Air Malta pidi täitma rangeid tingimusi, tühistama liine, müüma vara. Air Malta juhtum ei ole erand. Minevikus on Komisjon andnud loa riigiabiks ka teistele lennufirmadele, nagu Alitalia, Olypic Airways, Cyprus Airways, kõige hiljutisem näide on Czech Airlines.
Eesti võib saada loa anda riigiaabi Estonian Airile, kui komisjon leiab, et õiguslikud tingimused on täidetud.
Millist mõju võib avaldada Eestile rahvusliku lennuettevõtte puudumine? Komisjon ei saa kommenteerida hüpoteetilisi stsenaariume, aga toob välja, et on liikmesriike ilma “rahvusliku” lennuettevõtteta, nagu Leedu ja Slovakkia. Pärast Malévi kadumist ka Ungari.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.09.24, 18:11
Freedom Holding Corp. tegevjuht Timur Turlov: Kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas?
USA aktsiaturud koonduvad suurimate tehnoloogiaettevõtete ehk “suure seitsmiku” ümber, kuhu kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Alphabet (GOOG), Amazon (AMZN), Nvidia (NVDA), Meta Platvormid (META) ja Tesla (TSLA). Neist kuus suurema aktsiad moodustasid käesoleval aastal S&P 500 indeksi koguväärtusest 28%, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2011. aastaga, mil suurest seitsmikust oli 13%-ga esikümnes vaid kolm ettevõtet. Kas ja kuidas on olukord ajapikku muutumas ning kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas, heidab pilgu Freedom Holding Corp. tegevjuht ja Freedom Finance Europe asutaja Timur Turlov.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele