Eesti valitsus doteerib kõiki kohalikke transpordiliike: bussi-, praami- ja rongiliiklust. Kas Euroopa Liit kaaluks seaduse muutmist liidu perifreeria kasuks? Põhimõtteliselt on riigiabi kõiksugustele ettevõtetele Euroopa aluslepingute järgi keelatud. Samas on aluslepingutes ette nähtud ka erandeid, mille järgi võib riigiabi andmist lubada, näiteks piirkondlik abi või abi restruktureerivatele raskustes ettevõtetele. Selles mõttes võib iga liikmesriik pakkuda abi mis tahes lennuettevõttele tingimusel, et see mahub seaduslikesse piiridesse. Estonian Airi puhul on komisjon otsustanud algatada ametliku uurimismenetluse, sest pole selge, kas Eesti järgis riigiabi eeskirju.
Mis puudutab küsimuse teist poolt, siis nagu eespool selgitasime – riigiabi reeglid kehtivad ühtmoodi kõikidele liikmesriikidele, hoolimata nende geograafilisest asukohast. Seda ei muudeta ka praegu moderniseerimisel olevas riigiabis. Samas, lennundussektori riigiabi reegleid uuendatakse, need on praegu ettevalmistamisel.
Kas vastab tõele, et Malta rahvuslikule lennuliinile tehti riigiabi andmisel erand? Kas Eesti palve erand teha on õigustatud? Ei ole olemas mingeid “erandeid” riigiabi andmisele, on vaid komisjoni luba anda riigiabi. Air Malta sai komisjonilt loa anda päästmis- ja restruktureerimisabi. Air Malta pidi täitma rangeid tingimusi, tühistama liine, müüma vara. Air Malta juhtum ei ole erand. Minevikus on Komisjon andnud loa riigiabiks ka teistele lennufirmadele, nagu Alitalia, Olypic Airways, Cyprus Airways, kõige hiljutisem näide on Czech Airlines.
Eesti võib saada loa anda riigiaabi Estonian Airile, kui komisjon leiab, et õiguslikud tingimused on täidetud.
Millist mõju võib avaldada Eestile rahvusliku lennuettevõtte puudumine? Komisjon ei saa kommenteerida hüpoteetilisi stsenaariume, aga toob välja, et on liikmesriike ilma “rahvusliku” lennuettevõtteta, nagu Leedu ja Slovakkia. Pärast Malévi kadumist ka Ungari.