• OMX Baltic−0,1%262,5
  • OMX Riga−0,67%872,72
  • OMX Tallinn−0,05%1 697,89
  • OMX Vilnius−0,12%996,7
  • S&P 5000,54%5 626,02
  • DOW 300,72%41 393,78
  • Nasdaq 0,65%17 683,98
  • FTSE 100−0,14%8 261,32
  • Nikkei 225−0,68%36 581,76
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%101,66
  • OMX Baltic−0,1%262,5
  • OMX Riga−0,67%872,72
  • OMX Tallinn−0,05%1 697,89
  • OMX Vilnius−0,12%996,7
  • S&P 5000,54%5 626,02
  • DOW 300,72%41 393,78
  • Nasdaq 0,65%17 683,98
  • FTSE 100−0,14%8 261,32
  • Nikkei 225−0,68%36 581,76
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%101,66
  • 10.03.13, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Elektrivõrk ja -müüja peavad olema eraldatud

Euroopa Liidu kolmanda energiapaketiga võttis Eesti kohustuse eraldada energiavõrgud tootmisega tegelevatest ettevõtetest. Miks see hea on?
Energiaturu direktiivi preambul ütleb, et kui võrke tootmis- ja tarnetegevusest täielikult ei eraldata, on oht, et võrke mitte üksnes ei kasutata diskrimineerival viisil, vaid vertikaalselt integreeritud äriühingutel puudub ka stiimul oma võrkudesse investeerida. Kuni Eesti Energia ja jaotusvõrk on seotud, ei ole kõrvaldatud kahtlus, et see Eestis nii ei ole.
Institutsionaalne eraldatus. Kui võrk on ühe elektrituruosalise oma, kes ühtlasi ka konkureerib teiste turuosalistega, siis paratamatult tekib tal soov ja võimalus teiste ligipääsu piirata ja seeläbi konkurentsi takistada. Kiusatuse vältimiseks ongi parem, kui võrk ja elektrimüüja on eraldatud. Ja mitte ainult juriidiliselt, nagu praegu juba on, vaid ka institutsionaalselt ja sisuliselt. See ei pea ainult nii olema, vaid teised turuosalised peavad olema ka veendunud, et see nii on. Raske on ühiskonda veenda eraldatuses, kui Elektrilevi nõukogu koosneb eranditult Eesti Energia juhatuse liikmetest ja nõukogu esimees on Eesti Energia jaeäri juht.
Institutsionaalne eraldatus tähendab muu hulgas seda, et Eesti Energia ei saaks olla jaotusvõrguettevõtja omanik ega juhatuse liikmed saaks olla Elektrilevi nõukogu liikmed. Eesti Energia ei pääseks ligi jaotusvõrguga seotud infole, millele teistel elektrituru osalistel puudub ligipääs. Samuti ei saaks ühe turuosalise kontrolli all olla jaotusvõrguettevõtja juhtide määramine ja ametist vabastamine. Jaotusvõrgu eraldamine tagaks võrdsed mängureeglid kõikidele turuosalistele.
Selgus ja kindlus. Jaotusvõrgu tegelik eraldamine annaks selge kindlustunde, et riske on õigesti hinnatud. Kuivõrd võrk on loomulik monopol ja seetõttu võrguteenuse osutamine on nullilähedase äririskiga, siis õli- ja elektritootmises on riskid hoopis suuremad. Kui jaotusvõrk ja tootmine pole eraldatud, on eri teenuste ristsubsideerimise oht, mille tulemusena näiteks õlitehase käivitamise kõrgeid riske võidakse maandada võrkude tagatisel.
Võrdsed mängureeglid tagavad ausama konkurentsi ja turu läbipaistvus peaks omakorda suurendama hinnakonkurentsi ehk kokkuvõttes tooma hindu alla. Tavatarbija seisukohast annaks jaotusvõrgu eraldamine suurimast tootjast lisaks ka selgust juurde. Praegu saavad elektri eest ühe arve ainult need tarbijad, kes on valinud teenuse osutajaks Eesti Energia. Tarbijale oleks mugavam, kui kõikide müüjate puhul oleks see võimalus olemas.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.09.24, 09:14
Õigeaegne küttesüsteemide hooldus tagab muretu talve ja säästab raha
Ükski hooneomanik ei soovi keset talve seista silmitsi olukordadega, kus maja kommunaalkulud on paisunud ootamatult suureks või küttesüsteem lakkab hoopis töötamast. Eesti ilm on väga muutlik, eriti sügisperiood öökülmade ja hoogsadudega. Seega tuleb hooned varakult kütteperioodiks ette valmistada ning tegeleda ennetavalt küttesüsteemide hooldusega.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele