Ehitus. Mees nagu fööniks

Kohtume endise tippsportlasega Tallinna kerge­jõustikuhallis. Kuigi Bukrejevil enam sporti­miseks väga aega pole, tunneb ta end staadionil hästi. Bukrejev tervitab mind sissepääsu juures. Olles sirvinud tema mustvalgeid sportlaskarjääri foto­sid, võin öelda, et ta on ikka sama nägu. Lihtsalt veidi vanem ja teravust näojoontes on ka elu veidi vähemaks vorminud.

Bukrejevil pole okast spordi vastu hinges. Ta ei kuulu ka nende hulka, kes tippsportlaste karjääri lõppedes asuvad treenerina oma unistusi täide viima. “Mina olen selle pudrukausi tühjaks söönud,” lausub Bukrejev treeneriks asumise küsimuse peale pead raputades.

Ta on edasi liikunud, ehitanud üles ette­võtte, mis tegutseb üle kogu maailma. See ettevõte – Kanstet – ongi tema kuld olümpiamängudel. Ja see on isegi parem kui olümpiamängudelt saadav kuld, arvab Bukrejev.  “See on väärikam,” ütleb ta.

Tema sõnul on üks objekt on ootel ka Ukrainas, areen Donetskis. “Järgmise aasta suvel on seal noorte maailmameistrivõistlused,” räägib Bukrejev. Tema sõnul on Donetski näol tegemist igati väärika objektiga, mis ettevõtte CV rõõmust laulma paneb. Tööd on tehtud ka Iraagis ja Aafrikas.

Kanstet ei plaani ehitada suurt püsivat tehast ja seal aina rohkem toota. “Kas ehitada miljard staadioni? See ei paku meile huvi. Kuid väga huvitav oleks teha staadion, kus peetakse olümpia­mängud,” räägib Bukrejev.

Olles maailmas palju ringi reisinud, ei taha Bukrejev ometigi peale Eesti kuskil mujal elada. Siin on õhku hingata. Ta on õnnelik ja oma eluga rahul. Sest isiklik “kuldmedal” on tal käes – spordi­rajatiste ehitamises.

Koostöö Facioga tõi kahjumi

Maailmas läbi löönud Kanstet teeb Eestis tööd üllatavalt vähe. Bukrejevi sõnul ehitatakse isegi Leedus rohkem. Vaadates majandusaasta aruannet, on aastad olnud muidu kenasti plusspoolel, välja arvatud 2010, mis lõppes kahjumiga.“See kahjum tuli Facio tõttu. Nad ei maksnud meile arvet ära. See olukord on siiani lahendamata. Lisaks Eesti riigile on seal veel kreeditore, kellele Facio võlgu on,” räägib Bukrejev. “Me tulime just Iraagist, kui Rein Raju Faciost helistas ja ütles, et nad on Tapa Gümnaasiumi staadioniga hädas ja äkki me aitaksime neid,” räägib Bukrejev. “Nad otsisidki ilmselt kedagi, kellele arve maksmata jätta,” lisab ta. “Me läksime edasi Indiasse ja polnud aega nendega tegeleda, eks nad on oma margi juba täis teinud ja vaevalt keegi tahab nendega suurt asja teha,” räägib Bukrejev, kes proovis kunagi Julianus Inkasso kaudu oma 30 000 ­eurot neilt sisse nõuda, kuid inkasso­firma ei võtnud seda asja lihtsalt ette.Bukrejev suhtub asja rahulikult – mis teha. “Lepingu järgi on materjalid, mida me ehitusel kasutasime, meie omad ja me võiksime iga hetk need seal kokku rullida. Kuid me ei tee seda, sest kus lapsed siis sporti teeksid?”Ka varem on endine tippsportlane ehitanud staadioni n-ö kingiks. Nooruses, kui Tallinnas korralikku staadioni polnud, käis Bukrejev Tartus sporti tegemas. Tagasiteel bussiga Ardust mööda sõites mõtles Bukrejev, et küll oleks tore, kui ka lähemal oleks mõni staadion. Näiteks Ardus. “Mõtlesin, et kunagi äkki tekib moment see staadion korda teha. Ja aastaid hiljem ma tegingi selle neile kingitusena,” ütleb ta.

 

Kes on kes

Valeri Bukrejev

Sündinud 1964  TallinnasEndine tippsportlane, tegeles 1980ndatel–90ndatel teivashüppega. 1993. aasta MMil tuli 7. kohale.1994 hüppas senini kehtiva Eesti rekordi 5.86, kümne aasta jooksul parandas Eesti rekordit kokku 13 korral.Asutas 1997 koos teiste kergejõustiklastega ettevõtte Kanstet OÜ.

Kanstet OÜ

tegeleb spordirajatiste ehita­mise ja rekonstrueerimisega peamiselt välisturgudel, sh Poolas, Saksamaal, Rootsis, Venemaal, Ukrainas ja Singapuris. Paigaldas nt tänavu Göteborgis toimunud kergejõustiku sise-EMi rajakatte.Omanikud võrdselt Valeri ja Oleg Bukrejev, mõlemad on ka juhatuse liikmed.töötajaid 2011. aastal 9Käive 2011. aastal 191 398 ­eurot, sellest 43% tuli Saksamaalt. Aastaga kasvas käive 34 protsenti.Kasum 2011. aastal oli 74 379 eurot, aasta varem oldi 22 330 euroga miinuses.