Ehitus. Kindlustus kaitseb ehitajat

Nii tellijad kui ka ehitajad teavad enamasti, et ehitustööde juures on vajalik ehituse koguriskikindlustus ehk CAR ning vastutuskindlustus. Samas tuleb iga objekti juures silmas pidada erinevaid aspekte.

Advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik rõhutas, et kindlustuse puhul ei tohiks kunagi silmas pidada üksikuid osapooli, vaid tuleb vaadata kogu tervikut: tellijat, ehitajat, alltöövõtjaid, kannatanuid ja kindlustusandjat. “Praegu vaadeldakse heal juhul tellija-ehitaja suhet või ehitaja-kindlustusandja suhet, aga ei vaadata kõike kompleksselt. Sealt probleemid tulevadki,” märkis Luik. Ta rõhutas, et kindlasti tuleks silmas pidada, kas alltöövõtja on ehitaja tehtud kindlustuslepinguga kaetud. Võib-olla selgub, et ehitaja kindlustusleping küll katab kahju, kuid kindlustusselts nõuab pärast alltöövõtjalt kahju välja.

“Alltöövõtja vaatab, et peatöövõtjal on leping olemas, mina midagi tegema ei pea, aga ta ei tule selle peale, et kindlustusleping katab ainult ehitaja riski. Ehitaja eest kahju hüvitatakse, aga pärast alltöövõtjalt küsitakse see kahju tagasi,” selgitas Luik.

Praod parandati ära ja kahju maksti kinni

Oluline aspekt, millele ei osata tähelepanu pöörata, on Lextali vandeadvokaatide Alar Urmi ja Olavi-Jüri Luige sõnul otsenõudeõigus. Kui kellelegi tekib ehitustegevusest kahju, saab ta selle sisse nõuda otse kindlustusseltsilt, mitte ei pea kaebama ehitaja või tellija peale. Lextali advokaadid tõid näiteid kolmest juhtumist, kus kindlustuslepingud osutusid väga oluliseks. Luige sõnul ei olnud ühelgi juhul tegu pahatahtliku kahjutekitamisega.

Ehitaja käitus nii, nagu projekteerija oli ette näinud. Maja ehitades löödi maa sisse vaiad ja nende külge ehitati maja. Tulemus oli see, et suurte vaiade maa sisse löömisest tekkinud vibratsioon tekitas kolme ümberkaudsesse kortermajja praod, üks maja muutus varisemisohtlikuks. Tekkis küsimus, kellelt raha saada – ehitusfirmaga vaidlema minna on keeruline, pealegi ei teatud, kas süüdi on ehitusfirma või projekteerija. Seaduse järgi kannatanutel kindlustusseltsi vastu otsenõude­õigust ei ole. See tähendab, et vabatahtlikku vastutuskindlustuse lepingut sõlmides võiks tellija ette näha, et kindlustuslepingusse sätestatakse kannatanute otsenõudeõigus kindlustusseltsi vastu. See on lihtsam nii tellijale endale kui ka ehitajale, kes selle kindlustuslepingu teeb. Nii see juhtum laheneski – kannatanud pöördusid ise kindlustusseltsi poole, kes tasus kolme maja kordategemiskulud.

Võru linn tellis kanalisatsioonitorude vahetamise. Ehitaja oli AS Koger & Partnerid, kes tellis kõik veetööd oma tütarettevõttelt. Viimane tellis need ühelt firmalt, kes aga kasutas töö juures tavalist liiva, mitte ehitusliiva. Seetõttu vihmasel ajal liiv paisus ning seest õõnsad torud kerkisid üles ega kulgenud maa all enam sirgelt. “Koger ütles, et tema tegi kõik korralikult ega maksa midagi. Alltöövõtja, kes oli siis Kogeri tütarfirma, oli oma CARi teinud, kuid kummagi ettevõtte kindlustusselts ei olnud nõus maksma ja mõlemad ehitajad ütlesid, et nemad ei maksa, vaadake ise, kuidas saate,” rääkis Urm. Siis aga selgus, et Koger oli unustanud, et ei olnud tööd veel üle andnud, ning linn keeldus tööd vastu võtmast ja tahtis sisse nõuda pangagarantii. Samal ajal oli Urm Võru linna esindajana teinud Kogerile pakkumise, et see võõrandaks oma nõudeõiguse kindlustusseltsi vastu linnale, et see saaks kindlustuselt ise raha küsida. Nõudeõigus loovutati ja kindlustusselts lõpuks hüvitas kahju.

Ehitati sadamapõhja. Ehitaja tegi kõik projekti järgi, kuid projekteerija oli teinud vea. Nimelt koosneb sadamapõhi betoonplaatidest, mis peavad olema raudlattidega üksteise külge kinnitatud. Kahe inimese firmas tegi üks projekteerija üht tööetappi, teine teist ning kumbki ei pannud tähele, et raudlatid jäid betoonplaatide vahele lisamata. “Nii kui laev tuli, lõi veesurve plaadid segamini,” rääkis Luik. Projekteerijal oli vastutuskindlustus olemas, aga kannatanu otsenõudeõigust ei olnud ette nähtud. Niisiis oli ainuke võimalus teha nõude loovutusleping, mille projekteerija ka tegi. “Selline kahju on rahalises mõttes üüratu,” märkis Luik.

 

Mis on mis

CAR ehk ehituse koguriskikindlustus

Eestis kindlalt juurdunud kindlustusliik, mis lühikese ajaga muutus ehitustegevuses iseenesestmõistetavaks. See kaitseb nii tellijat kui ka ehitajat ­ootamatu ja ettearvamatu sündmuse tagajärjel tekkinud kahju eest ehitatavale hoonele või rajatisele. Kindlustuskaitse hõlmab ehitustegevusega seotut, nagu ehitusmaterjalid, ehitusmasinad ja -seadmed, objektid, mille vahetus läheduses töötamine toimub, kahjujuhtumijärgsete koristus- ja lisatööde kulud jms. Ehituse koguriskikindlustusega hüvitatakse eelkõige ehitusplatsil, kuid vajadusel ka ehitusmaterjalide ja -masinate transportimise käigus juhtunud kahjud.Kindlustusleping kehtib vastavalt ehitustööde kestusele, millele tavaliselt lisandub kaheaastane garantiiperiood.Kindlustuskate algab koos ehitustööde algusega või ehitusmasinate saabumisega või ehitusmaterjali mahalaadimisega ehitusplatsile ja lõpeb objekti vastuvõtmisega. Kindlustamise objektiks on töömaal teostatavad ehitustööd, -materjalid, -masinad ja -seadmed. Kindlustuslepingusse lisandub vajadusel vastutuskahjude korvamine, millega hüvitatakse ehitustöömaa läheduses viibinud ehitustegevusega otseselt mitteseotud isikutele tekitatud isiku- ja varakahjud. Kindlustussummaks on objekti lepingulise maksumuse ja vajalike lisakatete summa. Kindlustusmakse oleneb ehitusobjekti maksumusest, tööde kestusest, ehitustööde organiseerimise tasemest, töötajate kvalifitseeritusest, ehitise ja ehitusmaterjalide klassist, ehitatava hoone või rajatise parameetritest jms. Samuti mõjutab kindlustusmakset töömaa tuleohutuse ja kaitstuse korraldus.

Allikas: BTA kindlustuse kodulehekülg

 

Kommentaar

Ehitajad ei ole kindlustuse sisust huvitatud

Marko Kasur, If P&C Insurance ASi vastutuskindlustuse underwriterMeie oleme valmis kindlustuskaitse teemal rääkima küll, aga kui kindlustuslepingu sõlmimist võetakse sageli kui ühte tüütut ettevõtulepingust tulenevat kohustust, siis paraku ei ole kuulajaid palju. Leping soovitakse sõlmida võimalikult kiiresti ja odavalt ja alles õnnetusjuhtumi korral mõistetakse, et õigel ajal oleks ikka pidanud veidi enam aega leidma.Ma räägin ning annan nõu hea meelega, ka siis, kui saan aru, et te ei osta mu käest midagi, kuid ma ei saa sundida kedagi ennast kuulama.Lisaks suusõnalisele konsulteerimisele on võimalik ja peabki alati läbi lugema ka kindlustustingimused, soovi korral tegema oma ettepanekud nende muutmiseks, kuid tuleb tõdeda, et kindlustustingimustega tutvumine pole ka väga populaarne.