Ehituses on üha suurem probleem see, et nii tellijad, ehitajad kui ka alltöövõtjad ei tea, mille vastu tuleks end kindlustada ning milliste tingimustega peaks arvestama. See omakorda on toonud palju vaidlusi.
Nii tellijad kui ka ehitajad teavad enamasti, et ehitustööde juures on vajalik ehituse koguriskikindlustus ehk CAR ning vastutuskindlustus. Samas tuleb iga objekti juures silmas pidada erinevaid aspekte.
Advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik rõhutas, et kindlustuse puhul ei tohiks kunagi silmas pidada üksikuid osapooli, vaid tuleb vaadata kogu tervikut: tellijat, ehitajat, alltöövõtjaid, kannatanuid ja kindlustusandjat. “Praegu vaadeldakse heal juhul tellija-ehitaja suhet või ehitaja-kindlustusandja suhet, aga ei vaadata kõike kompleksselt. Sealt probleemid tulevadki,” märkis Luik. Ta rõhutas, et kindlasti tuleks silmas pidada, kas alltöövõtja on ehitaja tehtud kindlustuslepinguga kaetud. Võib-olla selgub, et ehitaja kindlustusleping küll katab kahju, kuid kindlustusselts nõuab pärast alltöövõtjalt kahju välja.
“Alltöövõtja vaatab, et peatöövõtjal on leping olemas, mina midagi tegema ei pea, aga ta ei tule selle peale, et kindlustusleping katab ainult ehitaja riski. Ehitaja eest kahju hüvitatakse, aga pärast alltöövõtjalt küsitakse see kahju tagasi,” selgitas Luik.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kogu hoonet kindlustus ei kata. Lextali vandeadvokaat Alar Urm tõi näiteks olukorra, kus tellitakse koolimajale juurdeehitus ning tellija leiab, et pole probleemi, kui ehitajal midagi juhtub, sest CAR katab kahju. Samas ta ei mõtle sellele, et kui juurdeehituse tõttu koolimajaga midagi juhtub, näiteks läheb põlema, siis koolimaja põlengut CAR ei hüvita. Advokaadid rõhutasid, et CAR kindlustab vaid ehituse, mitte kogu hoone, kus ehitus toimub.
Kindlustusseltsi If P&C Insurance ASi vastutuskindlustuse underwriter Marko Kasur tähendas, et nii tellija kui ka ehitaja peavad ise teadma, milliste riskide või õnnestusjuhtimite tarvis neil kindlustust vaja on. Vaid nii saavad nad kindlad olla, et erinevate juhtumite puhul on nad kaitstud. “Kui tellija on enda jaoks selle piiritlenud, siis on tal lihtsam oma nõudmisi kirjeldada ehitajaga sõlmitavas lepingus,” sõnas Kasur.
Sama tõdesid ka Urm ja Luik, kuid samas leidsid, et praktikas ei olda spetsialistid ega osata mõelda ette – millist mõju võib ehitustegevus avaldada ümbruskonnale ning milliseid õnnetusi võib ehitusel juhtuda.
Urm tõi näite olukorrast, kus kerkiva hoone kõrval on vana heinaküün: “Ei ole vaja väga palju mõelda, et aru saada, et maja kõige suurem tulerisk on see heinaküün, mis võib ükskord põlema minna. Selliseid ilmselgeid asju tuleb arvestada.”
Luik ütles, et väga spetsiifiliste kindlustuslepingute puhul peab kasutama rohkem nõustaja, näiteks kindlustusmaakleri või juristi abi. “Sellistel juhtudel tuleks võimalikud ohumomendid, mille vastu ma tahan kindlustada, läbi rääkida,” sõnas ta.
Kindlustusele ei pöörata tähelepanu. Kasuri hinnangul algavad kindlustusega seotud probleemid juba sellest, et ehituslepingu sõlmimisel ei pöörata kindlustusele piisavalt palju tähelepanu. “Enamasti on kindlustuse teema ainult üks rida töövõtulepingus. Pigem peaks olema täiesti eraldi peatükk, mille loomisel on inimesed istunud ümber laua ja arutanud teema omavahel läbi, sest kinlustuskaitse hind võib sõltuda väga palju sellest, milles kokku lepitakse,” rääkis Kasur. Tema sõnul ei ole välistatud, et õnnetusjuhtumi korral võib tellija hakata ehitajale ette heitma, et ei tehtud piisavalt korralikku kindlustuslepingut, samas kui läbirääkimistel ei puudutatud seda teemat süvitsi. “Kindlustuslepingu sobilikkus konkreetse ehitusobjektiga on väga oluline, sest õnnetusjuhtumi korral võib mängus olla nii ehitaja kui ka tellija raha ja vastutus,” lausus Kasur.
Probleeme aitaks Luige hinnangul lahendada kutseorganisatsioonid, kes võiksid teha näitlikustatud lahendused. Ta tõi näiteks Saksamaa, kus on tavaline, et erialaliidud on välja töötanud oma tüüptingimused ja siis kindlustusselts ainult hinnastab neid.
Kasur ei pea tõenäoliseks, et oleks võimalik luua kõiki osapooli rahuldavaid universaalseid tüüptingimusi. Tema sõnul põhinevad kõik praegu kasutatavad tüüptingimused rahvusvahelisel taval ja praktikal ning neid on vajadusel võimalik muuta.
Hetkel kuum
“Tehti lihtsalt väga hea pakkumine.”
Artikkel jätkub pärast reklaami
Praod parandati ära ja kahju maksti kinni
Oluline aspekt, millele ei osata tähelepanu pöörata, on Lextali vandeadvokaatide Alar Urmi ja Olavi-Jüri Luige sõnul otsenõudeõigus. Kui kellelegi tekib ehitustegevusest kahju, saab ta selle sisse nõuda otse kindlustusseltsilt, mitte ei pea kaebama ehitaja või tellija peale. Lextali advokaadid tõid näiteid kolmest juhtumist, kus kindlustuslepingud osutusid väga oluliseks. Luige sõnul ei olnud ühelgi juhul tegu pahatahtliku kahjutekitamisega.
Ehitaja käitus nii, nagu projekteerija oli ette näinud. Maja ehitades löödi maa sisse vaiad ja nende külge ehitati maja. Tulemus oli see, et suurte vaiade maa sisse löömisest tekkinud vibratsioon tekitas kolme ümberkaudsesse kortermajja praod, üks maja muutus varisemisohtlikuks. Tekkis küsimus, kellelt raha saada – ehitusfirmaga vaidlema minna on keeruline, pealegi ei teatud, kas süüdi on ehitusfirma või projekteerija. Seaduse järgi kannatanutel kindlustusseltsi vastu otsenõudeõigust ei ole. See tähendab, et vabatahtlikku vastutuskindlustuse lepingut sõlmides võiks tellija ette näha, et kindlustuslepingusse sätestatakse kannatanute otsenõudeõigus kindlustusseltsi vastu. See on lihtsam nii tellijale endale kui ka ehitajale, kes selle kindlustuslepingu teeb. Nii see juhtum laheneski – kannatanud pöördusid ise kindlustusseltsi poole, kes tasus kolme maja kordategemiskulud.
Võru linn tellis kanalisatsioonitorude vahetamise. Ehitaja oli AS Koger & Partnerid, kes tellis kõik veetööd oma tütarettevõttelt. Viimane tellis need ühelt firmalt, kes aga kasutas töö juures tavalist liiva, mitte ehitusliiva. Seetõttu vihmasel ajal liiv paisus ning seest õõnsad torud kerkisid üles ega kulgenud maa all enam sirgelt. “Koger ütles, et tema tegi kõik korralikult ega maksa midagi. Alltöövõtja, kes oli siis Kogeri tütarfirma, oli oma CARi teinud, kuid kummagi ettevõtte kindlustusselts ei olnud nõus maksma ja mõlemad ehitajad ütlesid, et nemad ei maksa, vaadake ise, kuidas saate,” rääkis Urm. Siis aga selgus, et Koger oli unustanud, et ei olnud tööd veel üle andnud, ning linn keeldus tööd vastu võtmast ja tahtis sisse nõuda pangagarantii. Samal ajal oli Urm Võru linna esindajana teinud Kogerile pakkumise, et see võõrandaks oma nõudeõiguse kindlustusseltsi vastu linnale, et see saaks kindlustuselt ise raha küsida. Nõudeõigus loovutati ja kindlustusselts lõpuks hüvitas kahju.
Ehitati sadamapõhja. Ehitaja tegi kõik projekti järgi, kuid projekteerija oli teinud vea. Nimelt koosneb sadamapõhi betoonplaatidest, mis peavad olema raudlattidega üksteise külge kinnitatud. Kahe inimese firmas tegi üks projekteerija üht tööetappi, teine teist ning kumbki ei pannud tähele, et raudlatid jäid betoonplaatide vahele lisamata. “Nii kui laev tuli, lõi veesurve plaadid segamini,” rääkis Luik. Projekteerijal oli vastutuskindlustus olemas, aga kannatanu otsenõudeõigust ei olnud ette nähtud. Niisiis oli ainuke võimalus teha nõude loovutusleping, mille projekteerija ka tegi. “Selline kahju on rahalises mõttes üüratu,” märkis Luik.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mis on mis
CAR ehk ehituse koguriskikindlustus
Eestis kindlalt juurdunud kindlustusliik, mis lühikese ajaga muutus ehitustegevuses iseenesestmõistetavaks. See kaitseb nii tellijat kui ka ehitajat ootamatu ja ettearvamatu sündmuse tagajärjel tekkinud kahju eest ehitatavale hoonele või rajatisele. Kindlustuskaitse hõlmab ehitustegevusega seotut, nagu ehitusmaterjalid, ehitusmasinad ja -seadmed, objektid, mille vahetus läheduses töötamine toimub, kahjujuhtumijärgsete koristus- ja lisatööde kulud jms. Ehituse koguriskikindlustusega hüvitatakse eelkõige ehitusplatsil, kuid vajadusel ka ehitusmaterjalide ja -masinate transportimise käigus juhtunud kahjud.Kindlustusleping kehtib vastavalt ehitustööde kestusele, millele tavaliselt lisandub kaheaastane garantiiperiood.Kindlustuskate algab koos ehitustööde algusega või ehitusmasinate saabumisega või ehitusmaterjali mahalaadimisega ehitusplatsile ja lõpeb objekti vastuvõtmisega. Kindlustamise objektiks on töömaal teostatavad ehitustööd, -materjalid, -masinad ja -seadmed. Kindlustuslepingusse lisandub vajadusel vastutuskahjude korvamine, millega hüvitatakse ehitustöömaa läheduses viibinud ehitustegevusega otseselt mitteseotud isikutele tekitatud isiku- ja varakahjud. Kindlustussummaks on objekti lepingulise maksumuse ja vajalike lisakatete summa. Kindlustusmakse oleneb ehitusobjekti maksumusest, tööde kestusest, ehitustööde organiseerimise tasemest, töötajate kvalifitseeritusest, ehitise ja ehitusmaterjalide klassist, ehitatava hoone või rajatise parameetritest jms. Samuti mõjutab kindlustusmakset töömaa tuleohutuse ja kaitstuse korraldus.
Allikas: BTA kindlustuse kodulehekülg
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kommentaar
Ehitajad ei ole kindlustuse sisust huvitatud
Marko Kasur, If P&C Insurance ASi vastutuskindlustuse underwriterMeie oleme valmis kindlustuskaitse teemal rääkima küll, aga kui kindlustuslepingu sõlmimist võetakse sageli kui ühte tüütut ettevõtulepingust tulenevat kohustust, siis paraku ei ole kuulajaid palju. Leping soovitakse sõlmida võimalikult kiiresti ja odavalt ja alles õnnetusjuhtumi korral mõistetakse, et õigel ajal oleks ikka pidanud veidi enam aega leidma.Ma räägin ning annan nõu hea meelega, ka siis, kui saan aru, et te ei osta mu käest midagi, kuid ma ei saa sundida kedagi ennast kuulama.Lisaks suusõnalisele konsulteerimisele on võimalik ja peabki alati läbi lugema ka kindlustustingimused, soovi korral tegema oma ettepanekud nende muutmiseks, kuid tuleb tõdeda, et kindlustustingimustega tutvumine pole ka väga populaarne.