Luiga: kohtusseminek on kui traumapunkti sattumine

Advokaaditeenuste turg tervikuna on tema hinnangul stabiilne, muutub järjest efektiivsemaks ja paremaks, kliendid muutuvad järjest nõudlikumaks ja see sunnib advokaate arenema. „Advokaadibürood on vaja siis, kui tekib mingi liikumine, kas asi läheb ülespidi või alla. Kui firmal läheb halvasti, siis õigusteenust küll vajatakse rohkem, kuid ei suudeta tihti osta,“ märkis Luiga. „Sinna läheb palju aega, kui klient hakkab advokaaditeenust ostma mugavusteenusena.“

Millised on õigusteenuse turu põhivaldkonnad, kus teenust osutatakse? Advokaaditeenuste turu maht hinnanguliselt on umbes 55-60 miljonit eurot. Lisandub mitteadvokaatide osutatud õigusteenus, sest see ei ole monopol. Eestis domineerivad õigusteenuse projektides advokaadibürood, kes loovad suurema osa käibest läbi ettevõtluse konsulteerimise, välisinvesteeringute ja nõustamise ja klientide esindamisega. Ettevõtete omavahelised tehingud ei kao kuskile.

Millised on põhitrendid?Oluliseks käibe tekitajaks äriõigusega tegelevates büroodes on olnud ja jäävad ettevõtete ülevõtmised ja lahutamised. Advokaaditeenus on kogu Euroopas muutumas olemuselt täiesti tavaliseks teenuseks. Austraalias on advokaaditeenust osutavad ettevõtted juba minemas börsile ja Suurbritannias on advokaadibüroode aktsiatesse investeerimine avatud juba ka mitteadvokaatidele. Kontinentaal-Euroopa ja Põhjala riigid ei ole nende muudatustega veel kaasa läinud ja jälgivad selle mõju õigusteenuste kvaliteedile ja advokaaditöö põhiväärtustele. 

Milline on kohtuvaidluste osakaal? Kohtuvaidluste osa on kasvanud, sest riik on viimastel aastatel oluliselt panustanud kohtumenetluste kiiremaks ja efektiivsemaks muutmisse, mis omakorda suurendab kodanike valmisolekut viia vaidluste lahendamine kohtusse. Samas on konsultatsiooniteenus jäänud paljuski samale tasemele, sest uued IT-lahendused võimaldavad lahendada paljusid õigusküsimusi ilma advokaate kaasamata. Seda oli ka kohe näha, kui näiteks konkurentsivaldkond muutus riigil prioriteediks, siis kasvas vajadus vastava õigusnõu järele. Kasvab pidevalt ka vajadus IT- ja andmekaitsenõu järele. Kui kasvab keskkonnakaitse osatähtsus, siis tekib kohe ka vajadus vastava õigusnõu järele.

Kas see, et kohtuvaidluste arv on kasvanud, tähendab, et inimesed ei suuda kohtuväliselt kompromissi leida?Pigem vastupidi, ikka peetakse läbirääkimisi. Inimeste teadlikkus on tõusnud, kohtute kvaliteet ning usaldus kohtusüsteemi ja riigi vastu on kasvanud.

Maksu- ja tolliamet on agressiivne maksude sissenõudmisel ning kiire kohtu poole pöörduma. Samas on MTA nendes protsessides ka palju kaotanud. Milline on teie hinnang sellele? Ega maksude maksmine ole kuskil maailmas populaarne. Küsimus ei ole ühe või teise poole töökvaliteedis - kohtupraktika ja seaduse tõlgendamine alles otsib oma teed.Riik ja erasektor otsivad tasakaalupunkti. Piiride kompamised on vajalikud ja normaalsed. Mind äärmiselt hirmutaks olukord, kus riik läheks kohtusse ja kindlasti ka võidaks. Ma ei võtaks seda niimoodi, et võit või kaotus kohtusaalis tähendab automaatselt nõrkust või tugevust, vaid ikkagi tasakaalupunkti leidmist erinevate huvide ja väärtuste vahel. Ühest kohtulahendist võib saada kasu sada järgmist kaasust ilma kohtusse minemata, sest käitumisjuhis on mõlemale poolele ees. Riigi poolt on väga tervitatav testida seadusi kohtusüsteemis.

Seega pigem ikka minna kohtusse?Ei, ma ei ütleks seda. Alati on hea, kui suudetakse asju ajada vaidlusteta. Rõhuv osa advokaadibüroode käibest baseerub ennetusel – konsultatsioonidel. Advokaadi poole pöördutakse eelkõige selleks, et probleeme ei tekiks. Kohtusseminekut ma võrdleks traumapunkti minekuga. Aga eelnevalt on võimalik igaühel hoolitseda oma õigusliku tervise eest.

Mida saaks riik teha õigusabisüsteemi tõhustamiseks?Äriettevõtete puhul on riik teinud üsna palju. Kui räägime õiguskeskkonna muutmisest selgemaks ja õiguskindlamaks, siis ei ole jõudu, mis suudaks seda muuta, see jääb paratamatult isereguleerivaks süsteemiks. Kõik on tasakaalupunktides kinni. Usun, et riik on praeguste võimaluste juures tasakaalu leidmiseks palju teinud, kuid kasvuruumi on palju. Samas tahaks loota, et seaduste iga-aastane palavikuline muutmise ja kohendamise hoog ükskord raugeks ja mõneks ajaks saabuks maale õigusrahu, et kohtupraktika saaks areneda ja kodanikud harjuda.

Mida saaksid teha advokaadid?Advokaatidel läheb tulevikus palju ressurssi IT-lahenduste platvormide väljatöötamiseks ja arendamiseks. Know how juhtimine ja kohtusüsteemiga suhtlemine on tulevikus IT-põhine, see on üsna kapitalimahukas töö. Tähelepanu peame pöörama kriminaalõiguse spetsialistide järelkasvule, kuid see sõltub suuresti õigusabisüsteemi finantseerimisest.

Mis on hetkel õigusabisüsteemi probleem? Vähekindlustatud elanikkonna õigusabi tagamine. See on suur väljakutse tulevastele koalitsioonidele. Advokaadid teevad üldiselt palju tasuta ja ühiskondlikult kasulikku tööd, see on kujunenud heaks tavaks. Riigi finantseeritud õigusabi maht vähekindlustatutele on ca 3,5 miljonit eurot aastas ja süsteem vaevleb pidevas rahapuuduses, mis seab selle jätkusuutlikkuse kahtluse alla. Soome riik tagab oma vähekindlustatud kodanikele õigusteenuse umbes 70 miljoni euroga. Vahe on päris dramaatiline. Üldiselt suudavad kodanikud riigile andestada oma keskmisest kehvema elujärje, kuid õigus ja õiglus peab olema kõigile võrdselt tagatud.

Kuidas suhtute sellese, et paljud noored advokaadid on loonud oma büroo ning on toimunud nn pereheitmised? Kas on see uus trend, et tahetakse ise ennast üles töötada?Advokaaditeenuse turu konkurents on Eestis ülimalt eluterve, tihe ja terav. Pean seda trendi igati normaalseks. Advokaadibüroo areng on samasugune nagu muude organisatsioonide areng. Turul käib kahepoolne liikumine: uute büroode asutamine ja advokaadibüroode liitumine. Kui on liitumine, siis seepärast, et enam ei ole võimalik tulubaasi kasvatada, aga kulubaasi liitmise puhul on võimalik saavutada mingiks ajaks stabiilsus.

Kas see on müüt, et inimesed ei julge minna advokaadi juurde konsultatsioonile, sest sellele järgneb suur arve ja advokaat kirjutab endale töötunde pigem juurde? See on müüt. Tunnihind ei tähenda tegelikkuses midagi ning see on jäänud Eestis paarikümneks aastaks üsna samale tasemele ja jääb naaberriikide hindadele kõvasti alla. Klient saadab hinnapäringu mitmele büroole ning valib selle järgi, kes on efektiivsem. Paljud võrdlevad advokaadi tunnihinda oma töö tunnihinnaga, kuid  tegelikult on see pigem arvestusühik, mis ei moodusta vaid advokaadi personaalset tasu, vaid see peab katma ka büroo üld- ja püsikulud, investeerimisvajaduse ja muud majanduskulud.

Äripäeva koostatud advokaatide dividendide edetabelis on näha, et tegelikult teenivad advokaadid hästi. Me ei saa mõista hukka, kui inimesed ajavad oma äri hästi. See, et edetabelis on mõned edukad äriõigusega tegelevad bürood, kes nõustavad suuri projekte, siis tegelikult ei ole see laiendatav kogu advokatuurile. Paljud advokaadid väärtustavad vabakutselisuse ideed ja majandusedu ei ole prioriteet. 

See kuvand, et kõik advokaadid rikkad, ilusad…....rikkaks oma tööga advokaat vaevalt saab, kui, siis pigem jõukaks. Teie koostatud tabelis on ju valdavalt büroode osanikud ehk ettevõtjad. Paljud advokaadid ei ole osanikud, alles õpivad ametit, töötavad lepingu alusel või tegutsevad sektoris, kus tasu ei erine millegi poolest kõrghardusega spetsialisti palgast näiteks riigiametis. Turumajanduses ei tekita teenusepakkuja edukus ju ängi muudes valdkondades, kui klient on teenusega rahul.

Advokaadid on ka öelnud, et nende omanikutulu ei peaks olema avalik. Mida teie arvate?Dividendinumber ei näita alati, kuidas firmal tegelikult läheb. Ma ei näe selles probleemi, sest aastaaruanded on Eestis avalikud ja sellega ollakse harjunud. Advokaate eristab paljudest teistest ettevõtjatest asjaolu, et seadus lubab advokaadibüroo omanikuks olla ainult vandeadvokaadist füüsilisel isikul. Seetõttu ei saa osalust peita ja süsteem on läbipaistev. Dividendijaotus ei tähenda alati kapitali väljaviimist, vaid on tavaks ja traditsiooniks aastale joone alla tõmbamisel. Probleem ei ole dividendides, vaid tausta loomises dividendide saajate suhtes. Igasugused edetabelid tekitavad võistlusmomenti. Samas ei tohiks oma ettevõtte edukal arendamisel olla negatiivset kõrvalmõju. Lõpliku otsuse langetab alati klient.