Paet: vabakaubanduse lepingud ELi idapartnerlusriikidele

Artikkel

- Uudised
- Indrek Kald
- 3. september 2013 kell 9:35
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Paet: vabakaubanduse lepingud ELi idapartnerlusriikidele
Eesti peab oluliseks assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingute sõlmimist Moldova, Gruusia, Armeenia ja Ukraina ning Euroopa Liidu vahel, ütles välisminister Urmas Paet.
Tänasel kohtumisel Gotlandil Rootsi, Soome, Taani, Norra, Islandi, Leedu ja Läti välisministritega märkis Paet, et Euroopa Liidu idapartnerluses tuleb kiiresti saavutada liikumine uuele tasemele.
"Peame oluliseks assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingute sõlmimist Moldova, Gruusia, Armeenia ja Ukraina ning Euroopa Liidu vahel, aga ka nende lepete edasist sisulist rakendamist," lausus ta.
"Assotsiatsioonilepingute sõlmimine loob uusi võimalusi ühtsete väärtuste ruumi laiendamiseks ning lisaks partnerriikidele peab ka Euroopa Liit selle nimel pingutama," sõnas Eesti välisminister. Samuti tuleb kiirendada edasiliikumist viisavabaduse suunas, lisas ta.
Põhjamaade ja Balti riikide välisministrid ütlesid ühisavalduses, et Euroopa Liidu idapartnerlusriikide vastu suunatud majanduslik või poliitiline surve kolmandate riikide poolt ei ole vastuvõetav. "Riikidel peab olema võimalus endal valida, mis on nende tulevikule parim," viitasid nad Venemaa vastutegevusele.
Regionaalses energiakoostöös on lähitulevikus tähtsad teemad Poola-Leedu gaasiühenduse loomine, Läti gaasihoidla uuendamine, regionaalse LNG terminali ehitamine Soome lahe kaldale ja Eesti-Soome vahelise gaasiühenduse Baltic Connector ehitamine.
"Eesti peab tähtsaks tarneallikate kiiret mitmekesistamist ning uute tarnijate ligipääsu gaasiturule, samuti regiooni kõikide riikide varustuskindlust ja Euroopa Liidu ühtse energiaturu loomist," märkis Paet.
Välisministrite hinnangul on Põhja- ja Baltimaade koostöö olnud väga edukas. "Põhja- ja Baltimaid ei seo vaid pragmaatilised huvid regioonis, vaid ka ühised väärtushinnangud ning seismine demokraatia ja inimõiguste eest terves maailmas," kinnitas Paet. "Ühiselt rahvusvahelistes küsimustes seisukohti väljendades saame olla välispoliitiliselt nähtavamad ja võimekamad," lisas ta.
Eesti võtab Rootsilt Põhja- ja Baltimaade koostöö koordineerija rolli üle järgmise aasta alguses. "Läänemere aasta läbiva joonena tahame keskenduda sidususele ning kasutada selleks maksimaalselt IT-lahendusi," lausus Paet. "Uue valdkonnana soovib Eesti arendada tihedamat koostööd küberkaitse vallas," sõnas ta. Paet lisas, et Eesti prioriteetideks on ka äri- ja kultuuridiplomaatia arendamine ning idapartnerlus ja infrastruktuuri areng.
Samuti jätkab Eesti koostööd Põhja- ja Baltimaade ning Visegradi neliku – Tšehhi, Ungari, Poola ja Slovakkia – vahel.
Eesti jaoks on 2014. aasta Läänemere aasta, sest Eesti juhib järgmisel aastal Balti koostööd, samuti Põhja- ja Baltimaade koostööd ning alates juulist ka Läänemeremaade Nõukogu. Lisaks on järgmine aasta Eesti, Soome ja Venemaa kolmepoolses keskkonnaalases koostöös kuulutatud Soome lahe aastaks.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Poliitika
Hetkel kuum