Sirje Rank • 18. september 2013 • 4 min
Jaga lugu:

Merkel lubab taltsutada elektri hinnatõusu

Tagasivalimise korral lubab Saksamaa kantsler Angela Merkel kiiresti ette võtta taastuvenergia tasude süsteemi, mis on elektrienergia hinna sakslaste jaoks talumatult kõrgeks ajanud.

Taastuvenergeetika ei ole enam nišisektor. "See on osa üldisest energiatootmise portfellist. See tähendab täiesti uusi probleeme," ütles Merkel kuu algul Saksamaa parlamendis. Valimised Saksamaal on eeloleval pühapäeval.

Paraku lööb 13 aastat tagasi vastu võetud seadus taastuvenergia tasud lukku 20 aastaks. See tähendab, et ka siis, kui uus valitsus toetussüsteemi kohe muudab, jääks rohelise energia arve sakslastele kuni 2030. aastani ikka vähemalt 20 miljardile eurole aastas, hindas Bloomberg New Energy Finance'i analüütik Anna Czajkowska värskes raportis.

Mõningast manööverdamisruumi näeb analüütik maksudes – elektrienergia käibemaks ja aktsiis on Saksamaal kõrgeimaid Euroopas.

Saksamaa siht on toota 2050. aastaks 80% elektrist taastuvatest allikatest. Praegu on vastav näitaja 23%. Et see teoks saaks, tagab valitsus rohelise energia tootjatele (tuul, päike, biomass) eelisjuurdepääsu elektrivõrgule ning turuhinnast kõrgema hinna. Vahe katab taastuvenergia tasu, mis lisatakse majapidamiste elektriarvetele.

Plaan osutus aga arvatust edukamaks. Tänavu on taastuvenergia tasu Saksa tarbijale juba 5,28 eurosenti kilovatt-tunni (kWh) eest, mis on 47% rohkem kui mullu. Tuleval aastal kerkib tasu 6,1 sendile, prognoosib Berliini analüüsifirma Energy Brainpool GmbH.

Keskmiselt maksid Saksa majapidamised mullu kWh eest Eurostati andmeil 26,4 eurosenti, mis on pea kaks korda kõrgem hind kui maksid juuni seisuga 12 kuu keskmisena USA tarbijad.

Hesseni liidumaal kasvas mullu 12% majapidamiste arv, kellele elektrienergia tarnimine lõpetati.

"See on viitsütikuga sotsiaalne pomm ja meil tuleb leida võimalus rahaliste probleemidega majapidamiste aitamiseks," ütles Bloombergile tarbijakaitsegrupi Verbraucherzentralen Hessen pressiesindaja.

"Kui elektrienergia hind jätkab tõusu sellises tempos, on elektriarve varsti suurem kui üüriarve," märkis Frankfurdis 16 aastat jäätisekohvikut pidanud Cosimo Madeo.

Eurostati andmeil on saklastest suuremad elektriarved Euroopa Liidus vaid Küprosel ja Taanis.

Samas toetavad sakslased ülekaalukalt energiareformi, et suurendada rohelise energeetika osakaalu ja tuumaenergiast üldse loobuda. Sellise otsuse tegi Merkeli valitsus 2011. aastal pärast Jaapanis Fukushima tuumajaamas toimunud õnnetust.

Samal ajal kui Saksa majapidamiste elektriarved on järsult kasvanud, on elektri hulgimüügi hinnad 2008. aasta tipust koos kütuse hinna langusega 60% kukkunud. Berliinis asuva lobiorganisatsiooni BDEW andmeil pole nii suuri kääre olnud vähemalt 15 aasta jooksul.

"See paneb meid dilemma ette," ütles Bloombergile Frankfurdi suurime elektritootja Mainova AG tegevjuht Constantin Alsheimer. "Ühelpoolt oleme oma fossilkütusel töötavate jaamadega väga napilt kasumis, teisalt on meie erakliendid ränga hinna all lookas."

Selle aasta esimese nelja kuu jooksul maksid Saksa tarbijad kWh tunni eest keskmiselt 28,73 eurosenti, mis on kaks korda rohkem kui kulus selle elektri tootmiseks, transportimiseks ja müügiks, hindab BDEW. 1998. aastal maksid saklased kWh tunnis eest 17,11 eurot ning vahe hulgihinnaga oli vaid 4,2 senti.

Probleemid on ka sellega, et elektrivõrke ja elektrienergia talletamise infrastruktuuri pole Saksamaal suudetud piisavalt kiiresti välja arendada. Kogu energiareformi (Energiewende) maksumuse on Saksamaa keskkonnaministeerium hinnanud ühele triljonile eurole.

Kõik Saksamaa suuremad parteid leiavad, et taastuvenergia toetuste süsteemi tuleb muuta, kuid üksmeelt ei ole, kuidas seda teha.

Merkeli partei CDU praeguse koalitsioonikaaslase Vabade Demokraatide juhi Philipp Rösleri sõnul vajab Saksamaa taastuvenergia tootjate seas suuremat konkurentsi ning süsteemi, kus taastuvenergia tootjad müüvad elektrit siis, kui selle järgi on nõudlus, mitte ei roobitse kahekümneks aastaks garanteeritud tasusid.

Saksamaa sotsiaaldemokraadid tahaksid järk-järgulist üleminekut efektiivsemale mudelile. Rohelised eelistaks näha ambitsioonikamaid eesmärke Euroopa Liidu kliimapoliitikas, mis tõstaks heitmekvoodi hinda ja sunniks söeküttel jaamu kinni panema. Mitte sulgema efektiivseid moodsaid gaasiküttel jaamu, milleni on praegu viinud heitmekvoodi ja söe madal hind.

Saksamaa CO2 heitmed kasvasid mullu 0,4%, 452 miljonile tonnile, mis on Bloombergi andmeil kõrgeim näit 2008. aastast.

Värske Stern/RTLi arvamusküsitlus näitas, et Angela Merkel ei pruugi valimiste järel jätkata praeguse koalitsiooniga. Merkeli partei CDU toetus oli 39%, Vabade Demokraatide toetus 5%. Sotsiaaldemokraate toetas 25%, Roheliste parteid 9% küsitletud 2500 inimesest. Kõige tõenäolisemaks valimiste tulemuseks peetakse kas Merkeli partei ja sotside suurt koalitsiooni või Merkeli partei koalitsiooni Rohelistega.

Jaga lugu:
Seotud lood
Kõik seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt