- OMX Baltic0,01%297,27
- OMX Riga0,02%919,79
- OMX Tallinn−0,01%2 026,65
- OMX Vilnius0,00%1 219,33
- S&P 500−0,27%6 378,28
- DOW 30−0,24%44 829,8
- Nasdaq −0,24%21 122,47
- FTSE 1000,23%9 309,2
- Nikkei 225−0,65%42 610,17
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,53
- OMX Baltic0,01%297,27
- OMX Riga0,02%919,79
- OMX Tallinn−0,01%2 026,65
- OMX Vilnius0,00%1 219,33
- S&P 500−0,27%6 378,28
- DOW 30−0,24%44 829,8
- Nasdaq −0,24%21 122,47
- FTSE 1000,23%9 309,2
- Nikkei 225−0,65%42 610,17
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,53
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rootsi tuumaenergeetika selge tulevikuta
Rootsi energiamahukas tööstus on mures. Milline on aga sotside selge seisukoht, seda pole partei juht Stefan Löfven valmis selge sõnaga ütlema.
Enne läinud aastal sotside liidriks saamist oli Löfven metallitööstuse ametiühingu juht ning sellelt positsioonilt selge tuumaenergeetika eestkõneleja. Rootsi majanduslehele Dagens Industri (DI) antud intervjuus räägib ta aga vajadusest esmalt riigi energiatarvet analüüsida ja selle baasilt siis kõigi parteide vahel energiapoliitikas kokku leppida.
"Meil peab olema elekter, see peab olema Rootsi tööstuse jaoks konkurentsivõimelise hinnaga, kuna me ei kavatse Rootsi tööstuse konkurentsivõimet õõnestada. Kui me sõlmime parteideülese kokkuleppe, mis määratleb, kust me selle elektri saame, siis arutame ka erinevaid energiaallikaid ja mida nende jaoks vaja on," ütles Löfven. "Tuumaenergia on üks energialiikidest."
Debatt läks uue hooga lahti, kui sotside rahandusministri kandidaat ehk majandus- ja rahanduspoliitika eestkõneleja Magdalena Andersson tunnistas DI debatis, et sotsid pole otsust ümber vaadanud ja perspektiivis tuleb tuumaenergiast loobuda.
See ei ole aga sotside parteis kaugeltki kõigi arvamus, mistõttu partei on energiavarustuse küsimuses sisemiselt lõhki.
Rootsi praegune võimukoalitsioon leppis tuumaenergia küsimuses kokku 2009. aastal. Sellega tühistati keeld tuumaenergiasse investeerida. Olemasolevad vanad reaktorid on võimalik asendada. Riik maksumaksja rahaga sekkuda ei kavatse – initsiatiiv ja finantseering peab tulema erasektorilt.
"Valitsus ei ütle uute reaktorite ehitamisele ei, kui vanade käitusaeg saab ümber," kinnitas Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt DI-le uuesti üle.
Ajaleht võtab tänases juhtkirjas debati kokku tõdemusega, tegelikult ei ole vahet – uusi investeeringuid tuumaenergiasse ei taga ei ühe ega teise poliitilise leeri seisukohad.
Jaapani 2011. aasta Fukushima tuumaõnnetuse järel ei räägita läänemaailmas enam tuumaenergia renessansist nagu veel paar aastat tagasi, mil paistis, et kliimaprobleemid saavad lahenduse just tuumaenergeetika näol. Suur tööstushiid Saksamaa on käivitanud radikaalse reformi tuumaenergiast loobumiseks.
Probleemiks ei ole niivõrd poliitikute otsustamatus kui energia vabaturg ja energiatootjate erastamine, mis ei anna mingit pikemaajalist kindlust energia hinna osas. Investorid pagevad tuumaenergeetikast kiiremini kui poliitikud, nendib DI, viidates muuhulgas E.ONi lahkumisele Soomest. Pakkumise poolelt on samal ajal uusi energiaallikaid nagu USA kildagaas ning fossiilsetest kütustest energia tootmine on täna nii odav kui ka tulus.
"Sellises turusituatsioonis võrdub väga suur investeering väga suure riski võtmisega. Keegi ei tea, milliseks kujuneb elektri hind eeloleval ööl, rääkimata siis veel kümne aasta perspektiivis," tõdes majandusleht.
Hetkel kuum
Ning tuumaenergeetikaga on seotud muudki probleemid – näiteks, kes vastutab, kui juhtub õnnetus. Kindlustusfirmasid on väga vähe, kes seda riski katta võtaks. Kas avarii korral vastutavad aktsionärid sadu aastaid?
Elektrituru avamine ja erastamine näib soosivat väikest riski ja väikseid mastaape. Keegi ei söanda kindla käega kümneks aastaks suunda kätte näidata, tõdes Dagens Industri.
Rootsis katab tuumaenergia poole riigi elektritarbest. Tuleval aastal on Rootsis üldvalimised ning energiapoliitikast tõotab kujuneda üks kibedamaid kampaaniateemasid.
Seotud lood
Enimloetud
1
Suur eeskuju on Oleg Gross
3
Panga värbamisjuht: tööotsijat ootab pikk ja raske teekond
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Suur eeskuju on Oleg Gross
Omanik võttis 6,7 miljonit dividende
Panga värbamisjuht: tööotsijat ootab pikk ja raske teekond
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele