Pilv: advokaadi leib tuleb raskelt

Pilve sõnul puudub turu nähtavalt teenuste mahtu suurendav nõudlus. Kohtuvaidluste arv on alates 2012 kogu aeg vähenenud ja 2014 olulist muutust oodata ei ole. Nagu kõiki teisi majandusvaldkondi mõjutab ka õigusabisfääri hinnatõususurve ja palgasurve.

Siiski on teenuste hinnatõus Pilve sõnul tagasihoidlik, sest õigusabile kulutatavad summad pigem vähenevad. Pilv lisas, et riigi õigusabi osutamine on oluline töönišš, umbes 120 advokaati 700 tegevadvokaadist tegelebki ainult riigi õigusabi osutamisega.

2011 oli oluline aktiivsuse ja käibe kasv pärast kriisi põhja. „Tundus, et kõige hullem on möödas,“ meenutas Pilv.“ W-efekti ei tekkinud. 2012 keskpaigast oli näha, et ärikeskkond jäätus kinni. 2013 on kulgenud samas rütmis: reaalsus on õigusteenuste turule kätte paistnud juba 2012 alates. Mingil määral ulatub hall tsoon üle kogu majanduse.“

Viimased neli-viis aastat õigusteenuste turul on tähendanud kulude kärpimist ja seda suuresti õigusabi arvel. Õigusteenust tellitakse Pilve sõnul väga valikuliselt. Suuremad ja ka keskmised ettevõtted on palganud majasiseseid juriste probleemide jaoks, millega varem mindi advokaadibüroosse, ja keegi ei küsinud, kas see teenus on vahepeal kallinenud või mitte. Vandeadvokaat koostab võimalikult täpse eelarve ja hindab enne töö tegemist selle mahtu. „Eelarvet üritatakse ka alati väiksemaks rääkida,“ nentis Pilv, „lausa nii, et tekib küsimus, kas eesmärk üldse on veel oluline.“

Eestlaste õiguskäitumine on muutnud oluliselt ratsionaalsemaks. „Ei ole enam nii, et iga eesti mees peab naabrimehega kohut käima,“ muigas Pilv. Otsitakse rohkem kohtuväliseid kompromisse.

Samas otsivad ka advokaadid uusi väljakutseid. „Advokaadi leib ei tundu enam lihtne ja hea, nagu ta internetis või lehes välja paistab,“ sõnas Pilv. Heast kvalifitseeritud tööjõust on tema sõnul siiski puudus.

Advokaadibüroodes on täheldatav arveldamata tööde märkimisväärne suurenemine  ja sellel on otsene mõju käibele. Tugev on hinnasurve, suured on tasude erinevused töö saamiseks. Õigusteenuste hinnakäärid ei ole Pilve sõnul kunagi olnud nii suured: 100-200 eurot tund.

Üldjuhul on siiski klient konservatiivne ja valmis maksma 30-40 eurot tunnist rohkem, märkis Pilv, st ainult hinnataseme pärast enamasti bürood ei vahetata. Samas panevad bürood  ise rõhku sisulisele advokaatide valikule,  otsitakse spetsialiste, kellel on lisaväärtus.

Viimasel ajal on noored või keskealised advokaadid moodustanud oma büroosid.  „Ega vanad bürood ei saagi olla lõplikud ja ainuvalitsevad,“ sõnas Pilv. „Toimub klientide ümberjagamine vaatamata sellele, kui palju on vana büroo panustanud.  Uued tulevad agressiivselt turule ja toovad välja tingimusi, millega püüavad vanadest büroodest erineda ja olla kliendile atraktiivsed.“

Täismahus ettekanded konverentsilt ilmuvad homme Äripäeva paberlehes.