Seega tuleks maksudega mängimise asemel keskenduda alustavate ettevõtjate abistamisele turundustegevuses ja suurema alustamiskapitali leidmisele.

Hinda ei osata määrata. Üks sagedasemaid probleeme alustavate ettevõtjate puhul on oskamatus määrata õiget toote või teenuse lõpphinda. Kuna esimesed müügid tehakse sageli otse lõpptarbijale, siis kipub ettevõtja jätma tähelepanuta kauba edasimüügi vahenduslülide kulud ja planeerib tootele/teenusele liiga madala müügihinna. Suurema nõudluse tekkimisel on vaja kaasata vahendajad, kes aga soovivad vahendustasu, mis võib kõikuda 15–75%ni toote hinnast olenevalt turust ja tootest/teenusest. Ning võib juhtuda, et vahendustasude lisandumisel ei pruugi toode/teenus olla hinna poolest enam konkurentsivõimeline. Sama efekti annaks Arengufondi juhi Tõnis Arro ette pandud käibemaksu ajatamine – see  annaks alustavale ettevõtjale valesid signaale nii turu kui ka äri käekäigu kohta.

Pealegi, käibemaks tuleb tasuda hiljem (koos intressidega) nagunii. Bilansis muutub ajatatud maks lühi- või pikaajaliseks kohustuseks ja seda tuleb tahes-tahtmata arvestada ettevõtte majandusolukorra määramisel.

Abitust ei tohi õpetada. Ettevõtja peab algusest peale tajuma reaalset turusituatsiooni ja see peab suunama turuolukorrale vastava toote/teenuse hinna väljakujunemisele, ta peab saama reaalse pildi äri eduvõimalustest ning pingutama uute lahenduste, rohkemate klientide ja suuremamahulisemate turgude leidmiseks. Mõnel puhul ka lõpetama äri siis, kui veel kahjud pole ülisuureks paisunud.

Riik peaks maksuerisuste asemel pigem panustama mentorlusse, alustava ettevõtja turundusoskuste kasvatamisse, äriplaani nõustamisse, turuvõimaluste tutvustamisse ja erainvestorite leidmisesse.

Firmadel ei tohi tekkida n-ö õpitud abituse efekti ja ootust, et keegi teeb ettevõtja eest olulisemad asjad ära.