Rändurvallajuht – juhib seal, kuhu kutsutakse

“Kas on kohapeal inimestevahelised suhted ja kontaktid niivõrd sassis või ei riski keegi kohalikest näiteks vahetult enne valimisi vastutusrikast ametit vastu võtta,” loetleb Pramann võimalikke põhjusi, miks volikogud hakkavad sel juhul otsima kedagi väljastpoolt. “Eesti on niivõrd väike, et inimesed ikka suhtlevad üksteisega ja nii need pakkumised vallavanema kohale on mulle tehtud.”

Priit Pramann juhatab meid vallavolikogu istungitesaali, klõpsab osa laelampidest põlema ja küsib fotograafilt, kas pildistamiseks on vaja lisatulesid. “Seda lisavalgust me ikka endale lubada saame,” muigab ta.

Tegelikult, nagu hiljem jutuajamisel välja koorub, peetakse Rõngu vallavalitsuses raha lugemist väga oluliseks. Küllap on see ka üks põhjusi, miks kolm-neli aastat tagasi finantsraskustes viselnud vald on stabiilsuse saavutanud.

“Vald on praegu kindlalt ree peal,” kinnitab Pramann. “Kandideerimisaktiivsus meie piirkonnas on selleks väga hea tõestus – vallavanema kandidaate on igal nimekirjal vähemalt kaks tükki. Mina olen ühe valimisliidu vallavanema kandidaat, kuid kas ma vallavanemana jätkan, on praegu loomulikult keeruline ennustada.”

Pramann on veendunud, et töötamine erinevates omavalitsustes on andnud talle suurema ja laiema pildi. “Ja kogemus erasektorist on samuti väga tugev pluss, eelkõige finantside ja raha lugemise pool,” räägib ta. “Ma julgen väita, et paljud omavalitsused on läinud mugavaks, neil on see tunne, et raha ikka saab. Muidugi, alati tahaks rohkem kulutada ja rohkem ära teha. Aga see on valikute küsimus, kuhu kulutame ja mida me eraldatud rahaga teeme. Töötamine erinevates omavalitsustes on andnud kogemuse ja oskuse välja selekteerida, mis on oluline ja mis mitte.”

Pramanni sõnul võib nii mõnigi omavalitsusjuht ennast juba praegu, enne valimisi vägagi kindlalt tunda. Näiteks neis kümmekonnas vallas, kus valimistulemus on sisuliselt ette teada, kuna valida on ainult ühe nimekirja kandidaate.

“Võib-olla peaks vallavanemate puhul olema samamoodi, nagu on presidendi puhul, et üle kahe valimisperioodi pole võimalik valitseda,” mõtiskleb Pramann. “Vallavanemad võiksid roteeruda, sest iga uus mees toob omavalitsusse uut mõtet. Muidugi ei poolda ma seda, et vallavanemaid peaks ühes valimisperioodis olema kaks või kolm tükki, aga kahe perioodi takka võiks neid vahetada küll.”

Kahel toolil korraga

Eestis on kümme omavalitsusjuhti, kes on kusagil mujal valitud volikogu liikmeks, ent üks mees – Lüganuse vallavanem Arno Rossman – juhib ühtlasi ka naabervalla Kohtla vallavolikogu.“Olen seda teemat regionaalministriga arutanud ja etteheitjatelt alati vastu küsinud, kus kohas on see kirjas, et inimene ei või ühel ajal olla vallavanem ja volikogu esimees,” ei pea Rossman kahel toolil istumist seadusevastaseks. “Ma olen ju mõlemale kohale valitud. Kuna ma olen Lüganuse vallavanem, siis loomulikult küsisin ma siinselt volikogult eelnevalt luba, kas ma tohin olla samal ajal Kohtla vallavolikogu eesotsas.”Rossman ütleb, et pole pidanud kunagi võtma vastu otsuseid, mis riivaks ühe või teise omavalitsuse huve. “Kohtla vald paikneb ümber Kohtla-Järve linna ja Kohtla valla elanikud ajavad oma asju ikka eeskätt linnas,” selgitab ta.Pärast eelolevaid valimisi saab Lüganuse ja Maidla vallast ning Püssi linnast ühine Lüganuse vald. Rossman kandideerib Kohtla vallas, kuna elab seal. “Kui võimalus tekib, siis kindlasti kandideerin taas Kohtla vallavolikogu esimeheks,” vaeb Rossman tuleviku­stsenaariume. “Kui minust peaks saama aga ühisvalla vallavanem, siis Kohtla volikogu esimehena ma kindlasti ei jätka. Olen endale aru andnud, et ma lihtsalt ei jõua enam kahes kohas töötada, sest ühisvallas tekib kohe väga palju probleeme.”

Stagneerunud kohalik võim

Eesti 226 kohalikus omavalitsuses on võim viimase valimisperioodi jooksul jäänud samaks 155 KOVis ja igas teises omavalitsuses ei pühkinud eelmised valimised senist juhti toolilt.Äripäev tegi valimiste eel põhjaliku analüüsi, kus ja mis põhjustel on vallavanemad ja linnapead vahetunud. Neid juhte, kes olid ametis enne 2009. aasta sügisesi valimisi ja toimetavad samal kohal ka praegu, on kokku 112. Neid juhte, kes said pukki vahetult pärast valimisi ja keda pole tänaseni välja vahetatud, on kokku 43.Igas kolmandas omavalitsuses on juht siiski vahetunud ja neist ligi paarikümnes lausa mitu korda. Suurem osa juhivahetustest on olnud juhtide enda soovil. Umbusalduse tõttu on viimase nelja aasta jooksul olnud sunnitud ameti maha panema veidi üle 40 omavalitsusjuhi.Poliitiline võitlus valimiste eel tavaliselt ägeneb ja seetõttu pillutakse ka umbusaldusavaldusi sagedamini. Eelmisel aastal kangutati umbusaldusega oma kohalt viis omavalitsusjuhti ja tänavu on pidanud lahkuma kuus. Kõige värskem näide umbusalduse arutelust pärineb Keila vallast, kui 2. septembril püüti vallavanemat kohalt kangutada, ent taas ei läinud opositsiooni tahtmine läbi.

Vallavanem on tegevjuht

Kui elukutsete ametlikus loetelus oleks kirjas vallavanem, siis Emmaste praegune vallajuht Tiit Peedu oleks üks, kes võiks seda valikut kasutada.Aastatel 2002–2005 oli ta Rap­lamaal paikneva Juuru valla eesotsas, 2005–2009 juhtis Muhu valda Saaremaal ning pärast 2009. aasta sügisesi valimisi sai temast Hiiumaa Emmaste valla juht. Kõigis kolmes omavalitsuses on Peedu osalenud vallavanema konkursil ning võitnud. Peedu on seda meelt, et vallavanemad võiksid vahetuda rotatsiooni korras.

Eelolevatel kohalikel valimistel kandideerite Emmaste vallas. Kas olete valmis ka jätkama Emmaste vallavanemana? Töö vallavanemana ja kandideerimine volikokku on kaks erinevat asja. Pean eetiliseks, et tulumaks laekuks sinna valda, kus ma olen vallavanem.Mul on Eestimaal mitmeid kinnistuid ja see on minu oma asi, kus ma elan. Omal ajal kandideerisin ma Juuru volikokku, sain sisse, aga läksin Muhu vallavanemaks. Kandideerisin Muhu volikokku, sain sisse, aga tulin Emmaste vallavanemaks. Praegu olen sisse kirjutatud Emmaste vallas ja kandideerin Emmaste volikokku. Aga kus ma vallavenemaks hakkan või mis minust edasi saab, seda teab ainult jumal taevas.

Nii et põhimõtteliselt olete valmis taas kusagile reisima? Eestimaa on nii väike, mis see siis reisida on.

Eestis on üksjagu vallajuhte, kes on ühe koha peal olnud aastaid, isegi aastakümneid. Teie olete olnud vastupidisel seisukohal, et vallajuhid peaksid roteeruma. Miks? Ma olen alati öelnud, et on hea olla vallavanem seal vallas, kus sul ei ole mingeid majanduslikke huvisid. Ja kui sa istud päevast päeva ühes vallas, siis sa ei näe, mis toimub mujal. Minult ei ole kolm vallavanema ametit eri kohtades mitte midagi ära võtnud, pigem on kogemusi juurde andnud.

Teilt kui kogenud vallajuhilt on paslik küsida: kas probleemid valdades on täiesti erinevad või tuleb igal pool üldjoontes ühtesid ja samu asju lahendada? Laias laastus tulenevad ju kõik probleemid meie ajaloost. Iga pool on probleemiks ühisveevärk, energiavarustus, tänavad-teed. Ma olen kogu aeg rõhutanud, et vallavanemat ei tohiks politiseerida. Vallavanem on nagu äriühingu tegevjuht.

Olete IRLi liige, kuid kandideerite Emmaste volikokku valimisliidu nimekirjas. Kas Te erakonnaga vastuollu ei lähe? See huvitab mind kõige vähem. Ma ei pea eetiliseks olla vastasleeris valimisliiduga, mis on mind valinud vallavanemaks. Erakonna nimekirjas kandideerides annaksin signaali, et valimisliidu senine tegevus on olnud jama.

Kas Te ei karda poliitilist karvast kätt, mis võib Teid ametist maha võtta? Poliitiline käsi väikestesse valdadesse ei ulatu maha võtma. Kui väikeses vallas võtta ükskõik millise partei liin pühaks ja puutumatuks ning viia see ellu, võib valla eksisteerimise õige pea lõppenuks lugeda.

 

Priit Pramann

Pärit Tallinnast2003–2004 Tallinna volikogus asendusliige2004–2005 Kuressaare abilinnapea2005–2009 Lääne-Virumaal Vihula vallavanem28. juuni 2010 asus Rõngu valla etteotsakandideerib tänavustel valimistel Otepää vallavolikokku.erasektoris lühiajaline töökogemus. 2009 aprillis lahkus omal soovil Vihula vallavanema kohalt ja siirdus tollasesse turvafirmasse K Grupp Turvateenused ülesandega laiendada firma tegevust Lääne- ja Ida-Virumaale.

Veerandsada rändurvallavanemat

Juhid, kes on olnud mitme omavalitsuse eesotsas, praegune vald ja vald või linn, mida enne on juhtinud

liikunud viimase 4 aasta jooksulTiit Peedu, Emmastevarem: Muhu, Juuru

Peeter Sibul, Puhjavarem: Meremäe, Veriora

Raimu Aardam, Kihelkonnavarem: Orissaare vald

Väino Kivirüüt, Varavarem: Laeva

Pavel Kostromin, Lohusuuvarem: Mustvee linn

Kalmer Lain, Tabiverevarem: Jõgeva linn

Jaanus Männik, Surjuvarem: Are

Triin Pobbol, Koeruvarem: Kareda

Priit Pramann, Rõnguvarem: Vihula

Kuno Rooba, Sakuvarem: Tapa vald ja linn

Jüri Saar, Pihtlavarem: Kihelkonna

Aldo Tamm, Nõvavarem: Koeru

Raivo Uukkivi, Vihulavarem: Rae

liikunud varemRein Järvelill, Meremäevarem: Värska

Urmas Kruuse, Tartu linnvarem: Elva linn

Tiit Kuusmik, Toilavarem: Kiviõli linn

Raivo Murd, Narva-Jõesuu linnvarem: Narva linn

Jüri Ott, Kullamaavarem: Tallinna kesklinn

Andres Palloson, Õruvarem: Sangaste

Arno Rossman, Lüganusevarem: Kohtla

Rain Ruusa, Karulavarem: Urvaste

Rain Sangernebo, Nõovarem: Vara

Tauno Võhmar, Jõhvivarem: Toila

Tõnis Väli, Aegviiduvarem: Anija 

Aivar Õun, Kongutavarem: Kilingi-Nõmme linn

 

Omavalitsuste juhtimine arvudes

384 inimest on 2009. aasta algusest kuni praeguseni olnud ametis omavalitsusjuhina.3 korda on alates 2009. aasta algusest umbusaldatud Mustvee ja Kiviõli linnapead. Kaks korda on umbusaldatud Keila, Alajõe, Tabivere, Mäksa ja Meremäe vallavanemat.29 omavalitsust juhib praegu naine. Alates 2008. aastast on vallajuhina ametis olnud veel 31 naist. Viies omavalitsusüksuses – Sillamäe linn, Lavassaare, Peipsiääre, Orava ja Taheva vald – juhib nii omavalitsust kui ka volikogu naine.10 praegust omavalitsusjuhti on pärast pausi tagasi valitud: Tallinna linnapea Edgar Savisaar, Nissi vallavanem Peedo Kessel, Vasalemma vallavanem Mart Mets, Kiviõli linnapea ­Dmit­ri Dmitrijev, Maidla vallavanem Hardi Murula, Tudulinna vallavanem Andrus Toss, Haap­salu linnapea Urmas Sukles, Rakvere linnapea Toomas Varek, Tarvastu vallavanem Alar Karu ja Vastseliina vallavanem Raul Tohv.8 praegust omavalitsusjuhti on varem olnud riigikogus: Lüganuse vallavanem Arno Rossman, Toila vallavanem Tiit Kuusmik, Põlva linnapea Georg Pelisaar, Surju vallavanem Jaanus Männik, Pihtla vallavanem Jüri Saar, Konguta vallavanem Aivar Õun, Võru linnapea Jüri Kaver ja Meremäe vallavanem Rein Järvelill.25 praegust riigikogu liiget on varem juhtinud kohalikku omavalitsust.2 valitsuse liiget on varem juhtinud omavalitsust, peaminister Andrus Ansip oli 1998–2004 Tartu linnapea ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder 1992–1993 Viljandi linnapea.12 praegust omavalitsusjuhti vaid 226st ei kandideeri eelolevatel valimistel: Tudulinna vallavanem Andrus Toss, Mustvee linnapea Max Kaur, Jõgeva vallavanem Enn Kurg, Lihula vallavanem Riho Erismaa, Noarootsi vallavanem Annika Kapp, Risti vallavanem Rein Kruusmaa, Ahja vallavanem Juta Otsa, Põlva vallavanem Mati Meeliste, Lavassaare vallavanem Ene Täht, Kaiu vallavanem Ülle Kiviste, Mäksa vallavanem Elina Madal ja Õru vallavanem Andres Pallo­son.

 

Kes teeb, see jõuab

juhitav vald; volikogu, kus on liigeArno Rossman Lüganuse; Kohtla vald (esimees)Kuno Rooba Saku; Tapa valdTiit Kuusmik Toila; Kiviõli linnKalmer Lain Tabivere; Jõgeva linnKulno Klein Kareda; Paide linnPeeter Saldre Roosna-Alliku; Paide linnRaivo Uukkivi Vihula; Rae valdKalev Kurs Laeva Tabivere valdAleksandr Suvorov Meeksi; Ülenurme valdJuri Gotmans Haanja; Sõmerpalu vald

 

112 omavalitsuses 226st, sh Tallinnas ja Tartus, on eesotsas inimene, kes oli samas ametis juba enne eelmisi, 2009. aasta kohalikke valimisi. Kõige püsivam on võim olnud Raplamaal, kus 10 omavalitsusest 8s pole juht enam kui neli aastat vahetunud.

43 omavalitsuses on eesotsas eelmiste valimiste järel võimule tulnud juht.

19 omavalitsuses on juht vahetunud, kuna võimul olnud kohalikku omavalitsust või  selle juhti on umbusaldatud.

6 omavalitsusjuhti on lahkunud pärast valimist riigikokku.

3 omavalitsuse – Rae valla ning Rakvere ja Kallaste linna – juht on lahkunud uurimise alla sattumise tõttu.

 

Saurusvallavanemad

staažikamad omavalitsusjuhid

30 aastatTiit Tõnts, Antsla vald ja linn

28 aastatSirje Tobreluts, Laheda

27 aastatNiina Baranina, Piirissaare

24 aastatGeorgi Bõstrov, Maardu

juhid, kes tulid võimule pärast taasiseseisvumist24 aastatJüri Ellram, ImavereKalevi Kaur, Kolga-JaaniArno Peksar, HanilaLeemet Vaikmaa, Padise

23 aastatAarne Laas, Laekvere

21 aastatKalju Kertsmik, AlbuTarmo Riisk, Kõo

20 aastatRaimu Aardam, KihelkonnaUrmas Aava, HäädemeesteKuno Erkmann, PaikuseHeikki Kadaja, PukaEnn Karu, KernuLennart Liba, Vastse-KuusteArvo Maling, KarksiAndres Palloson, Õru, SangasteErich Palm, PärstiPeeter Reimann, Vändra valdRain Sangernebo, Nõo, VaraPeeter Sibul, Puhja, 2005–2010 Meremäe, 1993–2005 VerioraAivar Soop, Tartu valdIvar Tedrema, Kambja

17 aastatRein Ansip, VarstuJuri Gotmans, HaanjaMadis Gross, TõllisteAndres Hirvela, KoongaTerje Korss, PaluperaÜlo Needo, MoosteKalmer Poopuu, SalmeKalle Toomet, KehtnaSivar Tõnisson, VarblaToivo Tõnson, PõltsamaaAivar Uibu, PõdralaToomas Uudeberg, TamsaluTõnis Väli, Aegviidu, Anija

 

Lühim võimulolek kestis vähem kui kuu

21 päevaAleksandr ApolinskyKiviõli linn, 18.02–10.03.11lahkus umbusalduse tõttu

veidi üle 1 kuuLembit KivimurdMustvee linn, 25.09–2.11.09lahkus seoses valimistega

2,5 kuudPavel KostrominMustvee linn, 19.01–2.04.13 lahkus umbusalduse tõttu

Peeter LaumMuhu vald, 4.11.09–22.01.10lahkus omal soovil

veidi üle 3 kuuAnts RummelLohusuu vald, 25.06–8.10.12lahkus umbusalduse tõttu

3,5 kuudMairot PaksTarvastu vald, 17.07.–4.11.09lahkus seoses valimistega

4 kuudMare LeitenPaldiski linn, 22.12.09–22.04.10lahkus omal soovil

Aare MattOtepää vald, 25.05–23.09.10lahkus omal soovil

4,5 kuudUno ParmRõngu vald, 10.12.09–30.04.10 lahkus omal soovil