Puhkepäev. 150 aastat Straussi muusikat
Täna algab Eesti Kontserdi hooaega läbiv sari “Nõnda kõneles Zarathustra. Richard Strauss 150”, ühinedes selle 19.–20. sajandi muusika gigandi tähtpäeva kajastamisega paljudes paikades üle maailma.
Sari hõlmab veel ERSO 19. ja 20. detsembri kontserte Neeme Järvi juhatusel, kammerkavasid ning ooperi “Ariadne Naxosel” lavastatud kontsertettekannet, mis lõpetab sarja mai algul.
Heliloojate ühisosa. Sarja pealkiri tuleneb Richard Straussi sümfoonilisest poeemist “Nõnda kõneles Zarathustra”, mille algus, päikesetõus mägedes läbi muistse prohveti silmade, on kogu klassikalise muusika tuntumaid helikujundeid. Seda on kohandatud lugematuteks versioonideks – kitšreklaamidest kuni Stanley Kubricku filmi “2001: A Space Odyssey” filmimuusikani välja.
Sarja avakontsert vaatleb loominguliste mõjuväljade kulgemist Beethovenist Straussini ning edasi Szymanowskini. Eesti Riiklikku Sümfooniaorkestrit juhatab kogu sarja kunstiline nõustaja Olari Elts.
Kontserdi avalugu on poola nüüdismuusika isaks peetava Karol Szymanowski esimene orkestrikompositsioon – Kontsertavamäng E-duur (1904–1905). Teost on sageli võrreldud Richard Straussi sümfoonilise poeemiga “Don Juan”, mis pärineb 20. eluaastates autori sulest: mõlemad oopused on üliemotsionaalselt romantilised ning nõuavad suurt esituskoosseisu.
Õnnestunud töötlused. Beethoveni loomingust on kavas teosed tema “heroilisest loominguperioodist”, mil helilooja paljutõotavat karjääri hakkasid tumestama järjest süvenevad kuulmishäired ning ta pidi seisma silmitsi tõsiasjaga: teda ähvardas täielik kurtus. Isikliku kriisiga kaasnes erakordne loominguline aktiivsus, millest sündis uus, tüüpiline beethovenlik väljenduslaad.
Oma Neljanda sümfoonia (1806) pühendas helilooja teose tellijale krahv Franz von Oppersdorfile. Kaasaegseid vaimustasid teose kergus, värskus, lihtsus ning traagiliste motiivide puudumine.
1811. aastal aga sai Beethoven tellimuse kirjutada muusika saksa poeedi August von Kotzebue näidendile “Ateena varemed”. Teos kujutab poeedi nägemust kreeka jumalatest, kes külastavad linna aastatuhandeid pärast klassikalist õitseaega.
Selle muusika töötas 1924. aastal ümber Richard Strauss. Katkendeid Straussi redaktsioonist kuuleb ka Olari Eltsi juhatusel.
Muusikasse valatud sõna. Friedrich Nietzsche peateos “Nõnda kõneles Zarathustra” on üks neid tähtteoseid, mis jäävad igavesti ühevõrra ajakohasteks ja ajakohatuiks ehk nagu Nietzsche ise ütles, raamatuks kõigile ja ei kellelegi.
Kui Richard Strauss seda teost luges, avaldas see talle sügavat muljet ning ta kirjutas sellel tuginedes sümfoonilise poeemi “Nõnda kõneles Zarathustra”. See jaguneb kümneks episoodiks, millest kaheksa on pealkirjastatud.
Kontserdisari
“Nõnda kõneles Zarathustra. Richard Strauss 150” avakontsert
18.10 kl 19 Estonia kontserdisaal19.10 kl 19 Jõhvi kontserdimajaPiletid: 15–20 eurot Tallinnas, 7,5–10 eurot Jõhviswww.concert.ee ja www.erso.ee