Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtte strateegia peab olema elav dokument
Riigikontrolli andmetel on riigi äriühingud viimase kahe aastaga investeerinud kokku 2,7 miljardit eurot. Kuidas on aga need investeerimisotsused sündinud ja kuidas langetatakse näiteks otsus riigiettevõtte dividende maksta, on riigil ja kodanikel teadmata.
Riigikontroll selgitas hiljuti välja, et osal riigiettevõtetel puudub nõukogu heakskiidetud strateegia. Teiste puhul, kellel see olemas on, ei vaata nõukogu aga seatud eesmärkide täitmist regulaarselt üle.
Äripäeva hinnangul vajab iga riigiettevõte kokkulepet riigiga, mis eesmärkide nimel tegutsetakse ning kuidas nendeni jõutakse. Vastasel juhul tekib riigi kodanikel rida õigustatud küsimusi: milleks on need ettevõtted üldse riigi omanduses, kelle huvides tegutsevad, kas on põhjendatud riigi raha sellesse valdkonda paigutada jne.
Tegemist ei ole probleemiga, mis teeb muret ainult riigikontrollile. Ka hiljuti majandusministri nõunikuna töötanud Erkki Raasuke kritiseeris strateegilise selguse puudumist.
Eesmärgid. Võib küll öelda, et ka riigiettevõtete peamine eesmärk on lihtsalt omanikule tulu teenida. Kasumi teenimise sõnastamisest aga üksi ei piisa. Seda võib teha tuhandel eri moel – nagu ka kahjumisse kukkuda. Strateegia peakski olema see dokument, kus sõnastatakse kasumi saavutamise viisid. Kui aga kasumit ei saavutata, on just strateegia see, mis tuleb üle vaadata.
Pealegi, nagu märgib riigikontroll, võib seaduse järgi riigifirmal olla ka muid eesmärke, näiteks nende kaupade ja teenuste pakkumine, mida erasektor ei paku, või riigi strateegiliselt tähtsa taristu riigi kontrolli all hoidmine. Kui eesmärke on mitu, peab ka nende tähtsuse järjekorra strateegias paika panema. Näiteks kas olulisem on lennuühenduste hoidmine ükskõik mis hinna eest või ikkagi riigile tulu teenimine.
Läbipaistvus ja vastutus. Strateegia selge sõnastamine toob riigifirma juhtimisse rohkem läbipaistvust, aga suurendab ka juhtide vastutust. See annab nii riigi esindajatele, järelevalvele kui ka kodanikele aluse küsida, miks üks või teine otsus on tehtud, ja mõõta nende tulemuslikkust. Kas Jordaanias põlevkivi kaevandamine on ikka tegevus, mis vastab Eesti Energia strateegilistele eesmärkidele? Kas Tallinna Sadama sponsorlepingud on ettevõttele pandud ülesannetega kooskõlas?
Pärast seda, kui on paika pandud pikaajalised eesmärgid, on ettevõte vähem sõltuv poliitilistest tõmbetuultest, millest riigiettevõtete puhul on palju räägitud. Teisest küljest annab see nõukogule aluse vaadata, kas ettevõtte juhtkond on täitnud neile seatud eesmärke.
Strateegia võib tunduda sõnavahus dokumendina, mis kirjutatakse valmis ja pannakse seejärel laua alumisse sahtlisse, sest igapäevaotsustes pole sellest kasu.
Ühest küljest on Eesti ettevõtete tugevus tõesti olnud see, et turu trendidele reageeritakse kiirelt – tehakse tegusid, mitte suuri sõnu. Aga selline mudel ei saa jääda igavesti tegutsemise aluseks – ellujäämiseks tuleb paratamatult püüda majanduses toimuvat ette näha.
Strateegia peaks olema elav, samas ettevaatav dokument, mida saab ka muuta vastavalt omaniku ootustele ja riigi arengule.