• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Neutraalsus tagaks autode õiglasema maksustamise

    Sõiduautode maksustamine on olnud elava arutelu keskmes osaliselt seetõttu, et rahul ei saa olla muudatusplaanide serveerimisega. Ent küsimuse sisuline külg on vähemalt sama oluline. Jutt ei käi mitte üksnes eelarvetulu suurendamisest, vaid ühest maksustamise põhimõttest – neutraalsusest.

    Mida vähem peame arvestama eri maksureeglitega majanduslike otsuste tegemisel, seda neutraalsem on kehtiv maksusüsteem. On küll olukordi, mille puhul maksud tõesti suunavad käitumist (näiteks alkoholi- ja tubakaaktsiisid), kuid sõiduauto kasutamine nii äris kui ka isiklikus elus võiks olla sellisest mõjutusest vaba. Praegu ei ole. Miks?
    Arvutame. Mida kallim on soetatav auto, seda sagedamini ostetakse see ettevõtte nimele. Ligi 20 000 maksev sõiduriist (ja see pole paljude arvates üldse kallis auto) tähendab ligi 3300 euro suurust käibemaksu, mille käibemaksukohustuslane saab riigilt kohe tagasi. Lubades töötajal kasutada autot isiklikul otstarbel ilma vastava arvestuseta, maksab ettevõte küll umbes 43 eurot igakuist erisoodustuse käibemaksu, kuid ärme unusta, et lisaks auto soetamisele tekitavad käibemaksutagastust ka kõik jooksvad kulud. Eeldades 1500 km läbisõitu kuus ja keskmist kütuse­kulu 9 l / 100 km, arvame praeguste bensiinihindade juures käibemaksu maha veel umbes 30 eurot. Autopesu ja mõni jupp juurde, ning ongi kogu 43eurone käibemaks läinud.
    Pange tähele, jutt käib siiani eranditult isiklikus kasutuses olevast autost. Jah, kui seda kasutatakse ka ettevõtluses, on arvutused teised. Kuid kas kirjeldatud lähenemine, mis teeb auto soetamise otse füüsilise isikuna sageli rahaliselt mõttetuks (mida kallim auto, seda mõttetum), on olnud maksureeglistiku eesmärk? Arvestades veel kõigi teiste kohtadega, kuhu võiks investeerida riigi maksutulu? Olgem ausad – kindlasti mitte.
    Eesmärgi vastu. Ühtse fikseeritud lahenduse kasutamine, nt erisoodustuse hind, võib olla vähem koormav kui neutraalsuse tagaajamine igal võimalikul moel, ja seetõttu mõistlik. Kuid sel juhul ei tohi lihtsustatud olukord olla kõige tähtsam otsust mõjutav tegur, nagu see praegu kipub olema.
    Kas lahendus peitub sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramises või erisoodustuse hinna asendamises näiteks protsendiga auto turuväärtusest koos miinimumlävega, näitab analüüs. Üks on selge: odavam autostumine ettevõtte kaudu ning Yarise ja Lexuse maksustamise võrdsustamine pole kunagi olnud tahtlikult taotletud eesmärkideks Eesti maksupoliitikas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Eva Truuverk: Eestist võiks saada rohepöörde Silicon Valley
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Börs: Dow Jones tõusis kaheksa kuu kiireimas tempos
USA aktsiaturgudel oli neljapäeval korralik tõus ning investorid kasutasid omikronitüve murest tekkinud langust ostmiseks, vahendab Reuters.
USA aktsiaturgudel oli neljapäeval korralik tõus ning investorid kasutasid omikronitüve murest tekkinud langust ostmiseks, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: börsi uustulnuk, Elisa uus juht ja abilinnapea
Nädala viimases Äripäeva hommikuprogrammis uurime Elisa Eesti plaanide ja juhivahetuse tagamaade kohta telekomi uuelt tegevjuhilt Andrus Hiiepuult.
Nädala viimases Äripäeva hommikuprogrammis uurime Elisa Eesti plaanide ja juhivahetuse tagamaade kohta telekomi uuelt tegevjuhilt Andrus Hiiepuult.
Enefit Greeni tulevase tuulepargi toetuse vaidlus jõudis kohtu ette Elering: Eesti Energia tegi pöördumatuid investeeringuid 42 euro ja 30 sendi eest
Tallinna halduskohtus arutati Eesti Energia tütarfirma Tootsi Windpark kaebust taastuvenergia toetust jagava Eleringi otsuse vastu, mis jättis Tootsi tuulepargi ilma nii-öelda vanast toetusskeemist, millega oleks saanud projekt 12 aasta jooksul tarbijate taskust kuni 300 miljonit eurot.
Tallinna halduskohtus arutati Eesti Energia tütarfirma Tootsi Windpark kaebust taastuvenergia toetust jagava Eleringi otsuse vastu, mis jättis Tootsi tuulepargi ilma nii-öelda vanast toetusskeemist, millega oleks saanud projekt 12 aasta jooksul tarbijate taskust kuni 300 miljonit eurot.