Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Haisumure eitamine haiseb
Mitme linna elanike jaoks on reoveepuhastite setteväljakutelt leviv hais tõsine probleem. Jälgides möödunud nädala meediakajastust, jääb aga mulje, et mingit haisuprobleemi ei olegi. On vaid ASi Tallinna Vesi huvid ja neid kandvad tellitud sõnumid advokaadibüroolt Sorainen ja PR-firmalt Powerhouse.
Reoveesette käitlemisest leviv hais häirib inimesi eelkõige Viljandis, Pärnus, Rakveres ja Kohtla-Järvel, kaebusi on ka Tallinnas ja Tartus. Üle 90% Eesti reoveepuhastitest kasutab reoveesette stabiliseerimisel odavaimat lahendust - aeroobset aunkompostimise meetodit. Sete kuhjatakse avatud platsil vaaludesse, segatakse tugiainega ja seejärel perioodiliselt õhuga.
Hais on vältimatu. Vaalus peab temperatuur tõusma vähemalt 60 kraadini ja püsima sel tasemel kolm päeva, et haigustekitajad häviksid ja toodetavat komposti oleks ohutu uuesti keskkonda viia.
Paha lõhna tekitavate ühendite teke kompostimisprotsessis on vältimatu. Nende hulka ja edasist lagundamist saab sobivate tingimuste loomisega vaid mõjutada.
“Ringvaade” näitas 2011. aasta septembris lugu Viljandist, kus folgi ajaks hais “kinni keeratakse”, et külalised saaksid puhta õhu käes festivalimelu nautida.
Leidsin seepeale liitlase, koalitsioonipartneri Liisa Pakosta (IRL), kes Põhja-Tallinna elanikuna sama muret jagas. Esitasime ühiselt muudatusettepaneku jäätmeseadusele, et sätestada kompostimisväljaku asukoha piirang tiheasustusega alal. Pärast arutelu keskkonnakomisjonis oli selge, et ärakeelamine ei ole lahendus. Võtsime ettepaneku tagasi.
Mullu koostasin keskkonnakomisjonile haisuraporti, mis andis hea võimaluse reovee käitlemise küsimustega sügavamalt kurssi viia. Kevadel esitasime Pakostaga koos juba uued muudatusettepanekud, kuid põrkusime sooviga teemat eraldi eelnõuna arutada. Seejärel vormistasime eelnõu, kogusime jaanipäevaks allkirjad ja andsime üle.
Kuja vähendamine sunnib aunkompostimise asendama kaasaegse tehnoloogiaga või kasutama füüsilisi tõkkeid, mis haisu levimist takistaks. Kõigepealt teevad vee-ettevõtjad muudatusi ja seejärel kuja väheneb. Settekäitluse tehnoloogia uuendused on vajalikud ka komposti kvaliteedi ja tulemusliku taaskasutuse tagamiseks. Tulemuseks on puhas õhk ja arvutuste kohaselt hinnale lisanduv kümmekond senti.
Loodan, et ka AS Tallinna Vesi hoolib kogukonnast ja peab oluliseks metaantankide töö ümberhindamist ja lihtsa muldvalli rajamist kompostplatside ümber.
60 000 kannatajat. Vähemalt 60 000 eestimaalast kannatab igal suvel reoveesette käitlemisest tuleneva haisu käes. Tuleb pingutada, et tagada neile haisuvaba ehk väärikas elu. Ega sellele ei saagi hinnasilti külge riputada.
Ole teemaga kursis! Telli e-kirja teavitused, kui ilmub uus artikkel märksõnaga: