PISA testi tulemused Rootsile külmaks dušiks

Madal õpivõimekus tekitab küsimusi. Rootsi ettevõtlusorganisatsiooni Svensk Näringsliv haridus- ja arendusvaldkonna  juht Tobias Krantz ja hariduspoliitika ekspert Johan Olsson kirjutasid eile lehes,  et ressursinappuse kaela ei saa toimuvat ajada – Rootsi on maailma üks kõrgema maksukoormusega riike ning koolidele eraldatud ressursid on ajavahemikus 2000–2012 kasvanud 8%, kulud õpilase kohta on põhikoolis kasvanud 11%.

Soome rõhutab õpetajate kõrget taset. Eeskujuks tuuakse Soomet, kus õpitulemused on maailmaklassis. Soomes on veel kombeks kodus istuda ja õppida. Soome ise tõstab edutegurina esile oma õpetajate ettevalmistust, mis hoiab taset kõrgel ja meelitab kõrgelt motiveeritud  tudengeid õpetajaametit valima. Samuti kiidetakse Soome tugisüsteeme mahajääjate järele­aitamiseks.

Juhtkirjas nendib Dagens Industri, et paljus on probleem ka suhtumises – õppimine pole popp. Ja suur osa noorte ajast läheb arvutimängudele, mis jätab lodevaks ka ihu.

Eesti tulemusi PISA 2012 ­uuringus kajastas eilne Äripäev. Uuringust selgus, et Eesti 15aastaste põhikooliõpilaste tase on maailma parimate seas ja Euroopa absoluutses tipus.

Eesti noored näitasid kõrget taset. Loodusteadustes jagab Eesti Euroopas 1.–2. kohta Soomega. Testis osalenud 65 maailma riigi võrdluses jagavad Eesti noored loodusteadustes 4.–7. kohta Jaapani, Soome ja Koreaga. Lugemises ja matemaatikas on Eesti maailmas 11. kohal ning jagab Euroopas 3.–6. kohta.