PISA testi tulemused Rootsile külmaks dušiks

Omal ajal tippu kuulunud Rootsi ei ole enam isegi mitte keskmike seas ning on võrdluse üks suuremaid langejaid. Isegi Eestis on tulemused paremad, rääkimata Aasia riikidest. Eriti kehvad on lood matemaatikaga, mis teeb murelikuks ka Rootsi ettevõtjad,  kirjutas eilne Rootsi majandusleht Dagens Industri.

“See on kurb. Et me jätkuvalt võrdluses langeme, on väga tõsine asjade seis. Loomulikult mõjutab see meie konkurentsivõimet,” ütles Rootsi ettevõtlusorganisatsiooni Företagarna juht Elisabeth Thand Ringqvist. “Teadmised on järjest olulisemad, kuna töökohad muutuvad järjest keerulisemaks. See on ühe riigi jaoks täiesti baaseeldus, et kool toimiks.”

Rootsi haridusminister Jan Björklund pareerib, et testid on teinud noorukid, kes said oma hariduse eelmise valitsuse reformide ja õpikavade järgi. Kuid möönab probleemi ning ilmselt on koolihariduse tase keskseid teemasid Rootsis tuleval aastal toimuvatel valimistel.

Madal õpivõimekus tekitab küsimusi. Rootsi ettevõtlusorganisatsiooni Svensk Näringsliv haridus- ja arendusvaldkonna  juht Tobias Krantz ja hariduspoliitika ekspert Johan Olsson kirjutasid eile lehes,  et ressursinappuse kaela ei saa toimuvat ajada – Rootsi on maailma üks kõrgema maksukoormusega riike ning koolidele eraldatud ressursid on ajavahemikus 2000–2012 kasvanud 8%, kulud õpilase kohta on põhikoolis kasvanud 11%.

Soome rõhutab õpetajate kõrget taset. Eeskujuks tuuakse Soomet, kus õpitulemused on maailmaklassis. Soomes on veel kombeks kodus istuda ja õppida. Soome ise tõstab edutegurina esile oma õpetajate ettevalmistust, mis hoiab taset kõrgel ja meelitab kõrgelt motiveeritud  tudengeid õpetajaametit valima. Samuti kiidetakse Soome tugisüsteeme mahajääjate järele­aitamiseks.

Juhtkirjas nendib Dagens Industri, et paljus on probleem ka suhtumises – õppimine pole popp. Ja suur osa noorte ajast läheb arvutimängudele, mis jätab lodevaks ka ihu.

Eesti tulemusi PISA 2012 ­uuringus kajastas eilne Äripäev. Uuringust selgus, et Eesti 15aastaste põhikooliõpilaste tase on maailma parimate seas ja Euroopa absoluutses tipus.

Eesti noored näitasid kõrget taset. Loodusteadustes jagab Eesti Euroopas 1.–2. kohta Soomega. Testis osalenud 65 maailma riigi võrdluses jagavad Eesti noored loodusteadustes 4.–7. kohta Jaapani, Soome ja Koreaga. Lugemises ja matemaatikas on Eesti maailmas 11. kohal ning jagab Euroopas 3.–6. kohta.