• OMX Baltic−0,11%319,67
  • OMX Riga−0,01%971,45
  • OMX Tallinn−0,11%2 229,9
  • OMX Vilnius0,14%1 511,17
  • S&P 5000,31%7 675,52
  • DOW 300,06%50 938,85
  • Nasdaq 0,37%26 961,2
  • FTSE 100−1,68%10 428,27
  • Nikkei 2253,3%68 956,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,63
  • OMX Baltic−0,11%319,67
  • OMX Riga−0,01%971,45
  • OMX Tallinn−0,11%2 229,9
  • OMX Vilnius0,14%1 511,17
  • S&P 5000,31%7 675,52
  • DOW 300,06%50 938,85
  • Nasdaq 0,37%26 961,2
  • FTSE 100−1,68%10 428,27
  • Nikkei 2253,3%68 956,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,63
Kuidas pensionipõlves rahaliselt hakkama saada, võib pensionist ajaliselt kaugel olevale inimesele tunduda teoreetiline küsimus, kuid vääriks tõsist varajast läbimõtlemist, sest kui pensioniaeg on käes, võivad olla alles jäänud vaid halvad valikud. Tähtis on mitte langeda absoluutsesse ega suhtelisse vaesusesse.
Eesti I samba pensionimakse osakaal on pensionil olevate inimeste praeguses sissetulevas rahavoos suur. Kellel on II ja III pensionisammas, saavad väikest lisaraha. Teiseks varade grupiks on muud finantsvarad, mida inimestel on töö- või ettevõtjaelu ajal õnnestunud säästa ja loodetavasti kasumlikult investeerida. Sealt on võimalik võtta raha välja ühekordselt või mitmes osas investeeringut müües ehk hoiuse lõppedes või jooksva rahavoona – intressimaksete või dividendimaksete näol. Samuti võivad olla abiks elukindlustuse väljamaksed, kuid selleks tuleb tööeas sissemakseid teha.
Suurel osal eestimaalastel on suurimaks varaks kinnisvara. Parimal juhul, kui see ei piirdu vaid eluasemega, on võimalik teise eluaseme, suvila või garaaži väljaüürimine või müük. Kui on olemas maa, siis on mingi võimalus seda välja rentida või müüa. Metsamaa korral on võimalik saada tulu kasvanud metsa müügist või selle maatüki müügist ühes metsaga.
Kui ainus kinnisvara on oma eluase – korter või elamu –, siis on palju agasid. Kusagil peab ju elama. Nüüd tuleb sisse tervise teema, mis on ka muidu äärmiselt oluline. Mis juhtub, kui pensionipõlves tabab ootamatult raske haigus või on juba varem tervis kehvakene? Esiteks tähendab see, et ravimite ja raviteenuste peale kulub rohkem raha. Teiseks – kui ei saa enam ise hakkama, kas kõrval on abikaasa või keegi, kes hoolitseb? Kui vastus on eitav ja üksi olev inimene ei saa tervise tõttu hakkama, on lugu kehv. Võib-olla piisab kohaliku omavalitsuse regulaarselt külastavast hooldajast, kuid kui ikka kohe üldse hakkama ei saa, siis tuleb mõelda hooldekodu peale. Mõni neist on väga korralik väärika vananemise koht, ehkki ruumi oma asjade sinna vedamiseks võib nappida ning privaatsusega on lood, nagu on. Paraku keskmine Eesti vanaduspensioni suurus on vähem kui pool igakuise hooldekodu maksest. Hooldekodu teenus sisaldab kolm korda päevas sooja toitu, ulualust, kommunaalteenuseid, riiete pesu ja muudki. Kulutused toidu peale kuivavad kokku, see on üks kulude kokkuhoiu koht.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele