• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pensionipõlv. Kuidas hakkama saada?

    Kuidas pensionipõlves rahaliselt hakkama saada, võib pensionist ajaliselt kaugel olevale inimesele tunduda teoreetiline küsimus, kuid vääriks tõsist varajast läbimõtlemist, sest kui pensioniaeg on käes, võivad olla alles jäänud vaid halvad valikud. Tähtis on mitte langeda absoluutsesse ega suhtelisse vaesusesse.

    Eesti I samba pensionimakse osakaal on pensionil olevate inimeste praeguses sissetulevas rahavoos suur. Kellel on II ja III pensionisammas, saavad väikest lisaraha. Teiseks varade grupiks on muud finantsvarad, mida inimestel on töö- või ettevõtjaelu ajal õnnestunud säästa ja loodetavasti kasumlikult investeerida. Sealt on võimalik võtta raha välja ühekordselt või mitmes osas investeeringut müües ehk hoiuse lõppedes või jooksva rahavoona – intressimaksete või dividendimaksete näol. Samuti võivad olla abiks elukindlustuse väljamaksed, kuid selleks tuleb tööeas sissemakseid teha.
    Suurel osal eestimaalastel on suurimaks varaks kinnisvara. Parimal juhul, kui see ei piirdu vaid eluasemega, on võimalik teise eluaseme, suvila või garaaži väljaüürimine või müük. Kui on olemas maa, siis on mingi võimalus seda välja rentida või müüa. Metsamaa korral on võimalik saada tulu kasvanud metsa müügist või selle maatüki müügist ühes metsaga.
    Kui ainus kinnisvara on oma eluase – korter või elamu –, siis on palju agasid. Kusagil peab ju elama. Nüüd tuleb sisse tervise teema, mis on ka muidu äärmiselt oluline. Mis juhtub, kui pensionipõlves tabab ootamatult raske haigus või on juba varem tervis kehvakene? Esiteks tähendab see, et ravimite ja raviteenuste peale kulub rohkem raha. Teiseks – kui ei saa enam ise hakkama, kas kõrval on abikaasa või keegi, kes hoolitseb? Kui vastus on eitav ja üksi olev inimene ei saa tervise tõttu hakkama, on lugu kehv. Võib-olla piisab kohaliku omavalitsuse regulaarselt külastavast hooldajast, kuid kui ikka kohe üldse hakkama ei saa, siis tuleb mõelda hooldekodu peale. Mõni neist on väga korralik väärika vananemise koht, ehkki ruumi oma asjade sinna vedamiseks võib nappida ning privaatsusega on lood, nagu on. Paraku keskmine Eesti vanaduspensioni suurus on vähem kui pool igakuise hooldekodu maksest. Hooldekodu teenus sisaldab kolm korda päevas sooja toitu, ulualust, kommunaalteenuseid, riiete pesu ja muudki. Kulutused toidu peale kuivavad kokku, see on üks kulude kokkuhoiu koht.
    Mida teha eluasemega? Ühtlasi tähendab see, et senist eluaset ei lähe enam tarvis. Seda on võimalik välja üürida või müüa. Eeldus on, et see ei ole kõikvõimalikku elu jooksul kogunenud kola täis. Kõige hullem on jätta eluase tühjalt seisma – sest kommunaalteenuste eest maksmisest ei pääse. See on aga regulaarne ja päris suur pidev väljaminek.
    Mõnes lääneriigis on võimalik ka kasutada eluaset sularahaautomaadina ehk nn teha tagurpidi hüpoteek – mis tekitab regulaarse kindla rahavoo regulaarsete laenuväljamaksete näol kinnisvara tagatisel. Surma korral jääb kinnisvara siis kas laenuandjale või läheb müüki, kui laenujääk on oluliselt väiksem kinnisvara turuhinnast. Meil see levinud ei ole ja sellisel puhul on ülitähtis usaldusväärne lepingupartner.
    Kes on olnud edukas ettevõtja, sellel võib tekkida võimalus müüa tegutsev ettevõte.
    Muud varad. Mõnedel inimestel võib olla maali-, mündi- või margikollektsioon, millel võib olla mingisugune müügiväärtus. Kollektsionääridena oleme vaid mõnda aega kollektsioneerimis­objektide omanikud – need on sageli kuulunud enne meid kellelegi, kellelt need ostsime,ja kuuluvad hea hoidmise ja müügi korral hiljem kellelegi teisele. Müüa on seda parem, kui ollakse hea tervise juures. Ka on võimalik müüa muud vallasvara, näiteks auto.
    Edasi töötamine. Võimalikud on ka muud tuluallikad. Kui on loodud menukaid kunsti-, kirjandus- või heliteoseid või seda on teinud esivanemad, võib loota honoraritulu.
    Väga sagedane paratamatu valik on jätkata pensionipõlves töötamist, kui ka kulude kokkutõmbamisel muul moel välja ei tule. See eeldab jällegi head tervist. Ka paljudel inimestel lääne­riikides ei ole teist valikut kui pensionieas töötada.
    Alternatiivne ja radikaalne lahendus pensioni­põlveks valmistumiseks on töötada välismaal endale välja pensionistaaž. Vähemalt praegusel ajal on sealsed pensionimaksed, nagu ka keskmised palgad, teises suurusjärgus Eesti omadega võrreldes. Riskiks on aga lääneriikide kõrge võlakoormus, vananev ja kahanev elanikkond ning võimalikud seadusemuudatused, mis võivad puudutada pensioni suurust, selle väljateenimise eelduseid, väljamakse tingimusi ning pensionile jäämise ea tõusu (kui seal on eeldatav eluiga pikem).
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Neeme Korv: kui läheks antiutoopia asemel hoopis ... restorani
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Putin: Tahate rohkem gaasi? Kiitke Nord Stream 2 heaks
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.
Energiavaesus ähvardab muutuda reaalsuseks
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.