• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Milline oli Mandela mõju Lõuna-Aafrika majandusele?

    Neljapäeva õhtul oma kodus 95-aastasena surnud Nobeli rahupreemia laureaat ja endine Lõuna-Aafrika Vabariigi president Nelson Mandela oli apartheidivastase liikumise aktivist, kes jättis endast maha Lõuna-Aafrika, mis kuulub nüüd arenevate turgude kasvumootorite hulka.

    Aastatel 1994-99, mil Mandela oli Lõuna-Aafrika president, iseloomustab see tugeva majanduskasvu aega. Rassilise eraldatuse poliitika ehk apartheidi tõttu olid Lõuna-Aafrikale kehtestatud rahvusvahelised kaubandussanktsioonid. „Tulles aastasse 1994, siis sel ajal oli suur hirm, kuidas meil toimub üleminek majanduses, kus 84 protsenti rahvastiku soovidest pole tähele pandud. Mandela oli väga hea tugevdamaks kaubandust sanktsioonide järgselt,“ ütles Johannesburgis asuva Citigroupi analüütik Gina Schoeman CNBC-le. „See võimaldas meil parandada kaubandussuhted, eriti USA ja Euroopaga.“
    Üks peamisi põhjusi, miks Lõuna-Aafrika ühines BRICS grupi ehk maailma kõige tähtsamate arenevate turgudega, oli apartheidijärgselt Mandela valitsuse loodud institutsioonide pärast. Erinevalt naaberriik Zimbabwele, seisis Mandela vastu riigistamisele.
    „Mandela oli majanduses pragmaatik. Ta oli vastu riigistamisele, kuigi, et see oli Aafrika rahvusliku kongressi poliitika,“ ütles Nomura arenevate turgude analüütik Peter Attard Montalto CNBC-le. „Üks põhjusi, miks Lõuna-Aafrika on endiselt investeerimisreitinguga riik, on institutsioonid, mille Mandela rajas.“
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Investeerimistees – mis bürokraatia see veel on?
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Saksa energiahiid tahab Eesti vetesse rajada hiiglaslikku meretuuleparki
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.