Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Milline oli Mandela mõju Lõuna-Aafrika majandusele?
Neljapäeva õhtul oma kodus 95-aastasena surnud Nobeli rahupreemia laureaat ja endine Lõuna-Aafrika Vabariigi president Nelson Mandela oli apartheidivastase liikumise aktivist, kes jättis endast maha Lõuna-Aafrika, mis kuulub nüüd arenevate turgude kasvumootorite hulka.
Aastatel 1994-99, mil Mandela oli Lõuna-Aafrika president, iseloomustab see tugeva majanduskasvu aega. Rassilise eraldatuse poliitika ehk apartheidi tõttu olid Lõuna-Aafrikale kehtestatud rahvusvahelised kaubandussanktsioonid. „Tulles aastasse 1994, siis sel ajal oli suur hirm, kuidas meil toimub üleminek majanduses, kus 84 protsenti rahvastiku soovidest pole tähele pandud. Mandela oli väga hea tugevdamaks kaubandust sanktsioonide järgselt,“ ütles Johannesburgis asuva Citigroupi analüütik Gina Schoeman CNBC-le. „See võimaldas meil parandada kaubandussuhted, eriti USA ja Euroopaga.“
Üks peamisi põhjusi, miks Lõuna-Aafrika ühines BRICS grupi ehk maailma kõige tähtsamate arenevate turgudega, oli apartheidijärgselt Mandela valitsuse loodud institutsioonide pärast. Erinevalt naaberriik Zimbabwele, seisis Mandela vastu riigistamisele.
„Mandela oli majanduses pragmaatik. Ta oli vastu riigistamisele, kuigi, et see oli Aafrika rahvusliku kongressi poliitika,“ ütles Nomura arenevate turgude analüütik Peter Attard Montalto CNBC-le. „Üks põhjusi, miks Lõuna-Aafrika on endiselt investeerimisreitinguga riik, on institutsioonid, mille Mandela rajas.“
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.