FT: Visaginas – märk Balti riikide viletsast koostööst

Lätlased ja eestlased on aga leiged. Leht tsiteerib Eesti peaministrit Andrus Ansipit, kes räägib pigem elektrikaablitest Eesti ja Soome vahel, mis loovad kokku tuhandemegavatise võimsusega ühenduse. Eesti maksimaalne elektrienergia tarve on 1600 MW. Rehkendades juurde Leedu ja Rootsi ning Leedu ja Poola vaheliste ühenduste võimsuse, tekib küsimus, kas Visaginast on üldse vaja.

Lätist on kostnud nurinaid tuumajaama asukoha üle – uue jaama ehitus kajastub positiivselt eelkõige Leedu SKPs.

Sarnast rivaalitsemist on kohanud Rail Baltic ja regionaalse LNG terminaali planeerimine.

FT tsiteerib üht diplomaati, kes nendib, et koostöö Balti riikide vahel ei laabu sugugi nii ladusalt kui väljastpoolt võiks eeldada. Konurentsi ja rivaalitsemist on omavahel omajagu, mis välistab mitmedki mõistlikud lahendused.

Vilniuses arvatakse, et Leedu vasaktsentristlik valitsus loodab vaikselt Läti ja Eesti vastuseisu peale, et siis tuumajaama projekt selle ettekäändega kalevi alla lükata.

Leedu aseminister Spruogis aga leiab, et projektid nagu Visaginase tuumajaam ja LNG-terminal tuleks ellu viia võimalikult kiiresti. "Meie energiasõltumatuse strateegia on osa kogu meie riikliku iseseisvuse strateegiast," ütles ta.