FT: Visaginas – märk Balti riikide viletsast koostööst

Järgmise aasta veebruariks peaks kõigi kolme riigi esindajaist koosnev kõrgetasemeline komisjon andma oma hinnangu, kas ja kuidas tuumajaama ehitusega edasi minna. Ent nii nagu teistegi Balti riikide ühiste infrastruktuuriprojektidega nagu Rail Baltic ja LNG-terminal, on rida küsimärke, kas see projekt kunagi üldse ilmavalgust näeb, kirjutab leht.

Leedu energeetika aseministri Aleksandras Spruogise hinnangul on Balti riikides 2020. aastal elektrienergia defitsiit 1300 megavatt-tundi (MW). Ettepanek on ehitada uus tuumajaam võimsusega 1350 MW. Reaktori tarniks GE Hitachi. Leedu jaoks üski on projekt aga liiga kallis.

Projektiga jätkamiseks peavad Spruogise sõnul olema täidetud kolm tingimust: projektiga peaksid liituma ka Läti ja Eesti, reaktori hinda tuleks alla saada ning avalikkus peaks projekti toetama. Mullu negatiivse tulemuse andnud rahvahääletuse asemel saaks ilmselt korraldada uue hääletuse parlamendis.

Lätlased ja eestlased on aga leiged. Leht tsiteerib Eesti peaministrit Andrus Ansipit, kes räägib pigem elektrikaablitest Eesti ja Soome vahel, mis loovad kokku tuhandemegavatise võimsusega ühenduse. Eesti maksimaalne elektrienergia tarve on 1600 MW. Rehkendades juurde Leedu ja Rootsi ning Leedu ja Poola vaheliste ühenduste võimsuse, tekib küsimus, kas Visaginast on üldse vaja.

Lätist on kostnud nurinaid tuumajaama asukoha üle – uue jaama ehitus kajastub positiivselt eelkõige Leedu SKPs.

Sarnast rivaalitsemist on kohanud Rail Baltic ja regionaalse LNG terminaali planeerimine.

FT tsiteerib üht diplomaati, kes nendib, et koostöö Balti riikide vahel ei laabu sugugi nii ladusalt kui väljastpoolt võiks eeldada. Konurentsi ja rivaalitsemist on omavahel omajagu, mis välistab mitmedki mõistlikud lahendused.

Vilniuses arvatakse, et Leedu vasaktsentristlik valitsus loodab vaikselt Läti ja Eesti vastuseisu peale, et siis tuumajaama projekt selle ettekäändega kalevi alla lükata.

Leedu aseminister Spruogis aga leiab, et projektid nagu Visaginase tuumajaam ja LNG-terminal tuleks ellu viia võimalikult kiiresti. "Meie energiasõltumatuse strateegia on osa kogu meie riikliku iseseisvuse strateegiast," ütles ta.