Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    FT: Visaginas – märk Balti riikide viletsast koostööst

    Ajaleht Financial Times kirjutab, et 2006. aastast vinduv Leedu Visaginase tuumajaama projekt, milles kavandatavalt osaleksid ka Eesti ja Läti, on veel üks kinnitus, kui visalt koostöö Balti riikide vahel tegelikult laabub.

    Järgmise aasta veebruariks peaks kõigi kolme riigi esindajaist koosnev kõrgetasemeline komisjon andma oma hinnangu, kas ja kuidas tuumajaama ehitusega edasi minna. Ent nii nagu teistegi Balti riikide ühiste infrastruktuuriprojektidega nagu Rail Baltic ja LNG-terminal, on rida küsimärke, kas see projekt kunagi üldse ilmavalgust näeb, kirjutab leht.
    Leedu energeetika aseministri Aleksandras Spruogise hinnangul on Balti riikides 2020. aastal elektrienergia defitsiit 1300 megavatt-tundi (MW). Ettepanek on ehitada uus tuumajaam võimsusega 1350 MW. Reaktori tarniks GE Hitachi. Leedu jaoks üski on projekt aga liiga kallis.
    Projektiga jätkamiseks peavad Spruogise sõnul olema täidetud kolm tingimust: projektiga peaksid liituma ka Läti ja Eesti, reaktori hinda tuleks alla saada ning avalikkus peaks projekti toetama. Mullu negatiivse tulemuse andnud rahvahääletuse asemel saaks ilmselt korraldada uue hääletuse parlamendis.
    Lätlased ja eestlased on aga leiged. Leht tsiteerib Eesti peaministrit Andrus Ansipit, kes räägib pigem elektrikaablitest Eesti ja Soome vahel, mis loovad kokku tuhandemegavatise võimsusega ühenduse. Eesti maksimaalne elektrienergia tarve on 1600 MW. Rehkendades juurde Leedu ja Rootsi ning Leedu ja Poola vaheliste ühenduste võimsuse, tekib küsimus, kas Visaginast on üldse vaja.
    Lätist on kostnud nurinaid tuumajaama asukoha üle – uue jaama ehitus kajastub positiivselt eelkõige Leedu SKPs.
    Sarnast rivaalitsemist on kohanud Rail Baltic ja regionaalse LNG terminaali planeerimine.
    FT tsiteerib üht diplomaati, kes nendib, et koostöö Balti riikide vahel ei laabu sugugi nii ladusalt kui väljastpoolt võiks eeldada. Konurentsi ja rivaalitsemist on omavahel omajagu, mis välistab mitmedki mõistlikud lahendused.
    Vilniuses arvatakse, et Leedu vasaktsentristlik valitsus loodab vaikselt Läti ja Eesti vastuseisu peale, et siis tuumajaama projekt selle ettekäändega kalevi alla lükata.
    Leedu aseminister Spruogis aga leiab, et projektid nagu Visaginase tuumajaam ja LNG-terminal tuleks ellu viia võimalikult kiiresti. "Meie energiasõltumatuse strateegia on osa kogu meie riikliku iseseisvuse strateegiast," ütles ta.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Värske tuul Tallinna börsil: Liven läheb raha küsima võlakirjadega
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Iraan ründas Iisraeli
Laupäeva hilisõhtul pärast mitu päeva antud hoiatusi ründas Iraan Iisraeli, vahendab välismeedia.
Laupäeva hilisõhtul pärast mitu päeva antud hoiatusi ründas Iraan Iisraeli, vahendab välismeedia.