Deflatsioon on juba kätte jõudnud?

Eile avaldatud inflatsiooninumber oli esialgne hinnang, kuid see näitab, et euroalas on deflatsioonirisk olemas ning on kasvanud Euroopa Keskpanga baasintressi langetamise ja täiendavate majanduskasvu elavdamise meetmete vajadus.

IHS Global Insighti eurotsooni peaökonomist Howard Archer kirjeldas märtsi inflatsiooni kui “ebamugavat ja soovimatut” uudist Euroopa Keskpangale. “Me kaldusime arvama, et ­Euroopa Keskpank on oma stiimulmeetmetega lõpetanud, aga euroala inflatsiooni langus 0,5%ni survestab keskpanka tegutsema,” ütles Archer ­eile CNBCs avaldatud teates. Ta märkis ka seda, et ­euro kurss on dollari vastu tugevnenud 30 kuu tippu.

Deflatsioon on halb, kuna see vähendab nõudlust. Inimesed lükkavad oma ostuplaane edasi, lootes tulevikus veel odavamalt osta.

Deflatsioonioht pole kadunud. Hirm deflatsiooni ees kerkis esile juba oktoobris, kui euro­ala inflatsioon langes 47 kuu madalaimale tasemele, 0,7 protsendile. Novembris reageeris EKP sellele intressimäära kärpega, langetades baasintressi 0,25%ni.

Deflatsiooniohu eest hoiatas ka Swedbanki vara­halduse osakonna vanemanalüütik Evelin Heinam. “Ehkki madal, kohati negatiivne hinnakasv leevendab euro tugevnemisest tingitud ekspordikaupade kallinemise ebasoodsat mõju, on tegu ikkagi majanduse nõrkusele viitava indikaatoriga: olukorras, kus finantsvarade hinnad on küll kasvanud, ei ole majanduse aktiivsus tarbijahindade normaalseks tõusuks piisav ja deflatsioonioht on suur,” ütles ta.

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ütles ­eile, et Euroopa Keskpangal on ruumi baasintressi langetamiseks. “Me ei muretse nii väga deflatsiooni enda pärast, vaid oleme mures väikese inflatsiooni pärast,” ütles IMFi Euroopa osakonna juht Reza Moghadam. EKP langetab intressi­otsuse neljapäeval.