• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võlakirjaturg nagu Lasnamäe korter

    Eesti võlakirjaturg on vaikne, kuid suund on ülespoole. See meenutab Lasnamäe korterit - väljast on hall, kole ja igav, kuid sees on tegelikult soe ja hea, rääkis Redgate Capitali partner Aare Tammemäe täna Pärnu finantskonverentsil.

    Tammemäe sõnul on võlakirjad üks tööriist finantsjuhi töökastis ning oluline on teada, mis nendega teha saab. Täna on Euroopas kolm suuremat trendi, vahendas  Tammemäed finantskonverentsi korraldaja oma pressiteates.
    Esiteks on trendiks pankade võimenduse vähendus, sest kapitalinõuded on pankadele kasvanud ehk omakapitali tootluse tagamiseks peavad pangad marginaali suurendama. Seetõttu pole pangad võlakirjaturul väga aktiivsed ning pigem kaasatakse omakapitali.
    Teiseks trendiks on massiline investorite liikumine riigi võlakirjadest ettevõtete võlakirjadesse. Eriti palju liigutakse kõrge tootlusega võlakirjade varaklassi. Kolmandaks koguvad populaarsust just ujuva intressimääraga võlakirjad, mis tuleneb turu loogikast, kus madalate intressimääradega ei taheta ennast kauaks lukku panna.
    Paljud ettevõtted eelistavad kõrge tootlusega võlakirju (high yield), sest pangafinantseerimisele ligipääs on raskendatud. Samuti ei pääse ligi kvaliteetsetele võlakirjadele. „Kui puudub nelja suurima reitinguagentuuri poolt antud reiting, siis kõik need ettevõtted kuuluvad kõrge riskiga võlakirjade kategooriasse,“ selgitas Tammemäe. Lisaks said paljud ettevõtete väljaostud teoks tänu võlakirjaturgudele, sest kui pangad muutusid konservatiivseks, siis olid võlakirjainvestorid valmis finantseeringut pakkuma.
    Tammemäe sõnul Eestis võlakirjaturg praktiliselt puudub: „Meil võlakirjadega valdavalt ei kaubelda, vaid hoitakse lunastamiseni ning need käivad käest kätte, mitte börsi kaudu.“ Tema sõnul oli esimene Eesti Väärtpaberikeskuses registreeritud võlakiri 1993. aastal välja antud Eesti Vabariigi poolt. 1990ndate keskel emiteerisid võlakirju peamiselt Hüvitisfond ja Eesti riik.
    Teine periood oli 2000ndate lõpus, kus olid võlakirjaturul aktiivsed pangad. „Tol ajal oli seis teistsugune, kus hoiustest ei tulnud laenamiseks piisavalt raha ning emapangad palusid pankadel kohapealt lisaraha kaasata,“ selgitas Tammemäe. Seejärel tulid kiirlaenuandjad, millega küll liiga hästi ei läinud. Täna on võlakirjade mahud Eesti turul taas üles liikumas, kuid intressid püsivad kõrged.
    Teisest pensionisambast rääkides lausus Tammemäe, et fondides on üle 1,7 miljardi euro ning statistika kohaselt on 26% varadest Eestisse investeeritud, kuid väärtpaberites on vaid 9% ning ülejäänu hoiustes.
    Rääkides võlakirjade sobivusest ettevõtetele, selgitas Tammemäe, et võlakiri on hea kasvukapitalina, mis pole otseselt alternatiiv pangalaenu jaoks, vaid sobib omakapitali kaasamiseks ning uute turgude hõivamise rahastamiseks. „Eestis võiks kvaliteetne ettevõte emiteerida võlakirju intressimääraga 2-4% ning mahuga vähemalt 5 miljonit eurot, kui emissioon on suunatud ka pensionifondidele, siis isegi pigem 10 miljonit eurot,“ võttis Tammemäe võimalused kokku.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Indrek Teder: raha räägib. Endiselt
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA uute kodude müük langes 9 aasta kiireimas tempos Kõrged laenuintressid survestavad nõudlust
USAs langes uute kodude müük aprillis viimase üheksa aasta kiireimas tempos, nõudlust mõjutasid negatiivselt kõrge inflatsioon ning kodulaenu intresside hüppeline tõus, vahendab Bloomberg.
USAs langes uute kodude müük aprillis viimase üheksa aasta kiireimas tempos, nõudlust mõjutasid negatiivselt kõrge inflatsioon ning kodulaenu intresside hüppeline tõus, vahendab Bloomberg.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Töötajad peavad mainekaks tööandjaks energiafirmat, tudengid Microsofti
Töötavate inimeste jaoks on kõige atraktiivsemad tööandjad riigi või kohaliku omavalitsuse infrastruktuuriettevõtted, tudengid hindavad Microsofti Eesti arenduskeskust, LHVd ja Pipedrive’i, näitab Kantar Emori tööandjate maine pingerida.
Töötavate inimeste jaoks on kõige atraktiivsemad tööandjad riigi või kohaliku omavalitsuse infrastruktuuriettevõtted, tudengid hindavad Microsofti Eesti arenduskeskust, LHVd ja Pipedrive’i, näitab Kantar Emori tööandjate maine pingerida.
Parim juht Madis Toomsalu: Eesti parim juht on hoopis mu ema
Konkursi parim juht 2022 ja LHV Grupi juht Madis Toomsalu rääkis tunnustuse teada saamise järel, et peab Eesti parimaks juhiks hoopis oma ema.
Konkursi parim juht 2022 ja LHV Grupi juht Madis Toomsalu rääkis tunnustuse teada saamise järel, et peab Eesti parimaks juhiks hoopis oma ema.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.