„Märkimisväärselt on kasvanud ja kasvamas riigi maksukoormus, põlevkivi enda kaevandamise hind, tööjõukulud ning uutest keskkonna investeeringutest tulenev omahinna kasv,“ märkis Rohumaa. Tema sõnul on toodangu omahinna suur kasv viimastel aastatel, nafta hinnaprognooside 25% languse trend ning ebareaalselt kõrged riigi ootused sektori maksustamise osas VKG mure põhjuseks.

Rohumaa kirjutas VKG aastaraamatu sissejuhatuses, et kontserni eesmärk on luua alus, mis kindlustaks ellujäämise ka halvemates tingimustes, näiteks majanduslanguses. Rohumaa selgitusel väljenduksid VKG jaoks halvemad tingimused peamiselt maailmaturu madalates naftahindades, mis ei kata järjest suurenevat kulude kasvu.

Rohumaa teatel ei mõisteta Eestis maksustamise siiani, et põlevkivi ei ole kallis maailmaturgudel müüdav maavara, mida juba kaevandamisel saaks lõpmatult maksustada, nagu tehakse gaasi, nafta, söega. VKG juhi sõnul on põlevkivi hoopis madala väärtusega kohalik ressurss, millest saadakse lisandväärtsus läbi väga kalli ja komplekse ümbertöötlemise ahela. „Selles äris on määramatult kõrgemad kapitalikulud ja suurem äririsk ning me vajame riigilt pikaajalist stabiilset maksukeskkonda ning tagatud ressursi baasi,“ märkis ta.

VKG on valmistunud raskemaks perioodiks 2008.-2009. aasta majanduskriisist väljumisega, kui kontsern vähendas jooksvaid investeeringuid, kulusid koos palga vähendamisega ning ehitas samal ajal suures osas oma vahenditega esimese Petroteri õlitehase.

Rohumaa sõnul on käimasolevate suurte investeeringute finantseerimine laenudega tagatud, olemas on reservid ja toodangu müügile on teatavas osas sõlmitud optsioonitehingud, mis peab tagama minimaalse rahavajaduse. Kontserni juhi teatel võimaldab senine jooksvate investeeringute piisav tase vajadusel lühiajaliselt investeeringute mahtu vähendada ning vajadusel on valmisolek ka püsikulude ülevaatamiseks.

VKG juht näeb põlevkivisektorit jätkuvalt suures arengu- ja investeerimisfaasis. Tema sõnul vajavad selle sektori ettevõtjad ligi kolm miljardit eurot investeeringuid ehk hiigelsuuri laene projektide rahastamiseks.

„Pankade nõudmisel on piiratud ja ette kirjutatud väga paljud finantsotsused. Näiteks ei tohi VKG omanikud võtta välja dividende järgmise kaheksa aasta jooksul rohkem kui üks miljon eurot aastas,“ ütles Rohumaa. Tema sõnul peab jooksvalt järgmise kahe aasta toodang olema kindlustatud tuleviku tehingutega. Sellise kindlustuse jaoks annab VKG pankadele osa müügi rahast kõrgete hindade korral. „Seetõttu on võimatu rääkida sektori ülikasumitest, mida omanikud teenivad. Meie puhul on hetkel agressiivne kõrge finantsriskiga arengufaas,“ lisas kontserni juht.

Kontserni müüdud toodete kulu kasvas 10,2 protsenti 181,4 miljonit euroni, tunamullu olid kulud 164,6 miljonit eurot, selgus VKG aastaraamatu auditeerimata tulemustest. Samal ajal vähenes VKG 2013. aasta kasum 44,2 protsenti 19,4 miljoni euroni.

Rohumaa teatel on toodete kulude kasv seotud eelkõige suurenenud keskkonna- ja ressursitasudega ning samuti karmistuvate Euroopa Liidu nõudmistega, mis panevad VKGd kulutama rohkem ressursse tootearendusele. Nii näiteks mõjutab VKG tootmist oluliselt 1. jaanuaril jõustuv MARPOLi direktiiv, mis nõuab Rohumaa sõnul oluliselt väiksemat väävlisisaldust merekütustes. Ta lisas, et VKG teeb vastavaid uuringuid ja katsetusi selleks, et ettevõtte tooted ei kukkuks alates 1. jaanuarist automaatselt madalamasse klassi.