- OMX Baltic−0,12%301,77
- OMX Riga0,06%893,47
- OMX Tallinn−0,07%2 067,96
- OMX Vilnius0,22%1 200,16
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,15%8 747,45
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,61
- OMX Baltic−0,12%301,77
- OMX Riga0,06%893,47
- OMX Tallinn−0,07%2 067,96
- OMX Vilnius0,22%1 200,16
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,15%8 747,45
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,61
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
VKG maksukulud kasvavad kiiresti
„Märkimisväärselt on kasvanud ja kasvamas riigi maksukoormus, põlevkivi enda kaevandamise hind, tööjõukulud ning uutest keskkonna investeeringutest tulenev omahinna kasv,“ märkis Rohumaa. Tema sõnul on toodangu omahinna suur kasv viimastel aastatel, nafta hinnaprognooside 25% languse trend ning ebareaalselt kõrged riigi ootused sektori maksustamise osas VKG mure põhjuseks.
Rohumaa kirjutas VKG aastaraamatu sissejuhatuses, et kontserni eesmärk on luua alus, mis kindlustaks ellujäämise ka halvemates tingimustes, näiteks majanduslanguses. Rohumaa selgitusel väljenduksid VKG jaoks halvemad tingimused peamiselt maailmaturu madalates naftahindades, mis ei kata järjest suurenevat kulude kasvu.
Rohumaa teatel ei mõisteta Eestis maksustamise siiani, et põlevkivi ei ole kallis maailmaturgudel müüdav maavara, mida juba kaevandamisel saaks lõpmatult maksustada, nagu tehakse gaasi, nafta, söega. VKG juhi sõnul on põlevkivi hoopis madala väärtusega kohalik ressurss, millest saadakse lisandväärtsus läbi väga kalli ja komplekse ümbertöötlemise ahela. „Selles äris on määramatult kõrgemad kapitalikulud ja suurem äririsk ning me vajame riigilt pikaajalist stabiilset maksukeskkonda ning tagatud ressursi baasi,“ märkis ta.
Raskusteks valmis
VKG on valmistunud raskemaks perioodiks 2008.-2009. aasta majanduskriisist väljumisega, kui kontsern vähendas jooksvaid investeeringuid, kulusid koos palga vähendamisega ning ehitas samal ajal suures osas oma vahenditega esimese Petroteri õlitehase.
Rohumaa sõnul on käimasolevate suurte investeeringute finantseerimine laenudega tagatud, olemas on reservid ja toodangu müügile on teatavas osas sõlmitud optsioonitehingud, mis peab tagama minimaalse rahavajaduse. Kontserni juhi teatel võimaldab senine jooksvate investeeringute piisav tase vajadusel lühiajaliselt investeeringute mahtu vähendada ning vajadusel on valmisolek ka püsikulude ülevaatamiseks.
VKG juht näeb põlevkivisektorit jätkuvalt suures arengu- ja investeerimisfaasis. Tema sõnul vajavad selle sektori ettevõtjad ligi kolm miljardit eurot investeeringuid ehk hiigelsuuri laene projektide rahastamiseks.
„Pankade nõudmisel on piiratud ja ette kirjutatud väga paljud finantsotsused. Näiteks ei tohi VKG omanikud võtta välja dividende järgmise kaheksa aasta jooksul rohkem kui üks miljon eurot aastas,“ ütles Rohumaa. Tema sõnul peab jooksvalt järgmise kahe aasta toodang olema kindlustatud tuleviku tehingutega. Sellise kindlustuse jaoks annab VKG pankadele osa müügi rahast kõrgete hindade korral. „Seetõttu on võimatu rääkida sektori ülikasumitest, mida omanikud teenivad. Meie puhul on hetkel agressiivne kõrge finantsriskiga arengufaas,“ lisas kontserni juht.
Suuremad tasud pärsivad kasumikasvu
Kontserni müüdud toodete kulu kasvas 10,2 protsenti 181,4 miljonit euroni, tunamullu olid kulud 164,6 miljonit eurot, selgus VKG aastaraamatu auditeerimata tulemustest. Samal ajal vähenes VKG 2013. aasta kasum 44,2 protsenti 19,4 miljoni euroni.
Rohumaa teatel on toodete kulude kasv seotud eelkõige suurenenud keskkonna- ja ressursitasudega ning samuti karmistuvate Euroopa Liidu nõudmistega, mis panevad VKGd kulutama rohkem ressursse tootearendusele. Nii näiteks mõjutab VKG tootmist oluliselt 1. jaanuaril jõustuv MARPOLi direktiiv, mis nõuab Rohumaa sõnul oluliselt väiksemat väävlisisaldust merekütustes. Ta lisas, et VKG teeb vastavaid uuringuid ja katsetusi selleks, et ettevõtte tooted ei kukkuks alates 1. jaanuarist automaatselt madalamasse klassi.
Seotud lood
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele