VKG võttis taas suure laenu

Rohumaa sõnul on tegemist 2010. aastal sõlmitud konsortsiumi lepinguga, mida täiendatakse lisalaenulepingutega. “Seega jätkub koostöö samade pankadega ühe lepingu raames, kus iga täiendava laenu ja selle tingimuste üle räägitakse eraldi läbi,” selgitas ta.

Laenuotsus sõltus Rohumaa sõnul ettevõtte käekäigust, majandusolukorrast ja muidugi ELi keskkonnanõuetest. “Terve investeeringute summa, mida me peame hädavajalikuks lähimateks aastateks, on 220 miljonit eurot, millest 150 miljonit eurot on pankadelt laenatud osa,” sõnas ta.

Uus tehas. Laenuraha läheb õlitehase Petroter III ehitusse, kuhu investeeritakse 80 miljonit eurot. Ülejäänud 70 miljonit eurot on plaanis investeerida veemajandusse, sooja- ja elektritootmisesse, mille mahud ja keskkonnaalased parameetrid peavad olema kooskõlas uute regulatsioonidega. “On võimalik, et juba järgmisel aastal me võtame täiendavat väiksemat laenu juurde,” lisas Rohumaa.

Laenu hakkab kontsern tagastama 2015. aastal.  Esimese sündikaatlaenu summas 221 miljonit ­eurot võttis VKG 2010. aastal.

Keemiatööstuse liidu juhi Hallar Meybaumi sõnul on õlitööstuse ja energiatootmise valdkonna ettevõtted sunnitud investeerima, sest Euroopa Liit nõuab seda. “Selline on turuolukord. Neil tuleb täita keskkonnanõudeid – keskkonnakompleksi load, tööstuse direktiivid. See sunnib neid efektiivsemalt ressursse kasutama ja investeerima,” selgitas ta.

Erinev laenujulgus. Meybaum kinnitas, et kui vaadata õlitööstusi ja energiatootjaid, siis nemad võtavad laenu. Samas sõltub laenu võtmine Meybaumi sõnul ettevõttest ja sektorist. “Päris ühiselt ei saa öelda, et keemiatööstuse ettevõtted julgevad laenu võtta,” märkis ta.  Teised sektori ettevõtted, näiteks tarbekeemia- ja värvitööstused on erialaliidu juhi sõnul ettevaatlikumad. “Majandus ei kasva ja kriis ei ole veel möödas. Väga keeruline on praegu. Ei saa vaadata tervet keemiatööstuse sektorit ja tööstusi ühe mõõdupuuga,” sõnas Meybaum.

Ta ei osanud öelda, kas pangad annavad praegu meelsamini laene või mitte. “VKG on meie lipu­laev, kellel on mitmekülge toodang,” märkis ta.

VKG-le kuuluvad kaevandus, viis põlevkivi ümbertöötlemistehast ning transpordi-, montaaži- ja energeetikaettevõtted. Kontsern annab tööd rohkem kui 2000 inimesele. VKG mullune käive oli 216 miljonit eurot ning kasum 35 miljonit eurot.

VKG omanikud on Priit Piilmann, Margus Kangro, Ants Laos ja Elar Sarapuu.