Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Juhtiv eksportija: häid uudiseid pole

    Eesti suuremad eksportijad ootavad riigi suuremat panust spetsialistide väljakoolitamiseks, kes ettevõtteil senist väliskaubandust suurendada aitaks.

    "Meie tööjõuressurss on ammendumas ning erialaspetsialistide juurdekasv ebapiisav. Paraku on kõrgharidussüsteem tootnud aastaid märkimisväärsel hulgal töötuid," ütles ABB Balti riikide juht Bo Henriksson tänase Äripäeva suurimad eksportijad avalikustanud kaaneloos.
    Olematud, aga vajalikud muutused.Tema sõnul peaks valitsus senisest märksa olulisemalt tegelema tööturu probleemistikuga struktuursete muudatuste sisseviimiseni. Muudatuste vajadus puudutab kogu tööturgu ja sellega kaasnevat, alates hariduspoliitikast, ümberõppest, täiendkoolitusest kuni turu efektiivse seireni välja.
    Lähema 15 aasta jooksul eksport suurte nihetega paremuse poole Henrikssoni hinnangul ei nihku, sest viimastel aastatel pole algatatud ühtegi mastaapset muudatust. "Kui täna teeksime olulisi otsuseid, siis vilju maitseksime 15 aasta pärast, mitte varem," märkis ABB juht.
    Tööstus koolitab tulevikutegijaid.Enics Eesti juhatuse liige Jaanus Aal arvutas märtsis kokku, et tänavu esimeses kvartalis koolitas ettevõte inimesi 3500 tundi. Seda on tema kinnitusel palju. "Turul on vähe häid spetsialiste. Selleks, et Eesti üldist taset üles tuua, on vaja näha, kuidas asju toodetakse. Saan aru, et meie lisandväärtus võib kasumlike start-up'idega võrreldes olla väike, aga see on platvorm, kust tulevad inimesed, kes suudavad hakata looma suuremat väärtust," ütles Aal.
    Lisaks tööjõule saab timmida ka mujalt, leiab Henriksson. Näiteks suurendada riiklikku messidel osalemise toetust, et ka väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted saaksid osaleda.
    VKG: kasvata mahte ja pakutavat.Viru Keemia Grupi juht ja VKG Oili nõukogu esimees Priit Rohumaa aga tähtsustab põlevkivitööstuse kontekstis, et riik ei piiraks kunstlikult tööstuse arengut poliitiliste loosungitega ega vähendaks aastast põlevkivi kaevandamismahtu. Kui riik peaks üheks enda prioriteediks tulevikus Eesti põlevkivitööstust, ei tohi Rohumaa sõnul põlevkivi kaevandamise määr langeda allapoole 20 miljonist tonnist aastas. Eestile suurema kasu saamiseks oleks Rohumaa teatel õige kasvatada nii ekspordimahtu kui mitmekesistada ekspordiks minevate toodete sortimenti.
    Kasv hoiab vee peal.Erinevalt Rohumaast peab Aal tootmisfirma juhina eksportimisel olulisemaks pigem kindlale suunale keskendumist. "Oma mätta otsast vaadates hoiab tugevalt vee peal mahu järjepidev kasvatamine. On selge, et kõike me ei jõua eksportida," ütles Aal. Eesti eksporti laiemalt vaadatuna ei ole Aali hinnangul mõtet kõike teha. Tema sõnul saab võtta IT-d kui ühte Eesti alustala, kuid IT-lahendustele ei ole võimalik kõike üles ehitada, sest "tavalised" inimesed tahavad ka tööd saada.
    Parim hind ei tähenda võitu.Kontserni Balti regiooni juhi sõnul on ekspordi suurendamise peamine võimalus luua tootele või teenusele Eestis võimalikult suur lisaväärtus. Sellega peab kaasnema kompromissitu kvaliteet ning paindlikkus tellimuste täitmise ajas ja logistikas."Loomulikult peab hind olema globaalsel turul läbilöömiseks konkurentsivõimeline, mis tähendab ettevõttele ranget kontrolli tootmiskulude üle ja tootmisprotsessi pidevat jälgimist suurema efektiivsuse saavutamise nimel," ütles Henriksson. "Ent ka siis, kui kõik eelnevalt kirjeldatu on tagatud, ei pruugi see tähendada piisavat ekspordisuutlikkust."
    LISALUGU: Euroopast lendab Eestisse kolme päevaga
    Elvas tehast juhtiv Jaanus Aal näeb lennuühendust ühe võimalusena, kuidas muuta paremaks Eesti eksporti kui riigi ettevõtlust tervikuna. Enics Eestit külastasid hiljuti potentsiaalsed kliendid, kellelt jäi kostuma sõnum: Šveitsist tulek kestab ajaliselt sama palju nii Eestisse kui Aasiasse. "Selleks, et käia siin Euroopas tehasest läbi, see võtab aega kolm päeva," ütles Aal.Enicsi juht on korduvalt kuulnud, kuidas Tallinnasse jõudmiseks tuleb tihti Euroopas ümber istuda ja seetõttu kulub rohkem aega. Samal ajal on Aal tänulik Tartu-Helsingi lennuliinile."Toetan ideed, et rohkem lennuliiklust tooks Eestisse ka rohkem ärisid. Kui ma ise pean kuskile minema, siis tuleb ikkagi eelmine päev minna Tallinnasse, et lennuki peale saada. Ei ole nii, et hommikul ärkad üles ja jõuad Eestist kuhugi mõistlikul ajal, et inimestega kokku saada. See pitsitab," ütles Aal.
    KOMMENTAARIDSwedbanki vanemökonomist Liis Elmik: Töötajate puudus sunnib efektiivsemaks
    Ebakindla välisnõudluse tõttu on ettevõtjate ootused käibe kasvu osas sel aastal mullusest tagasihoidlikumad. Jätkuva spetsialistide nappuse juures loodavad ligi pooled ettevõtted kasvatada käivet eelkõige läbi efektiivsuse suurendamise.
    Kui möödunud aastal kavandas investeeringuid 73% tööstussektori ettevõtetest, siis tänavu plaanib ennekõike efektiivsuse kasvatamise eesmärgil investeeringida 90%. Swedbanki tööstusettevõtete uuringu kohaselt plaanib tänavu käivet kasvatada kaks kolmandikku ettevõtetest, oodates käibekasvuks keskmiselt 5,2%. Aasta varem ootas käibekasvu pea 80% tööstusettevõtetest ning kasvuootus oli üle 8%.
    Majandusanalüütik ja peaministri nõunik Maris Lauri: Väikefirma vaadaku peavoolust eemale
    Eesti majandusele oleks hea, kui me vaataksime ka mõnevõrra kaugemale tavapärastest eksportturgudest. Ei saa eeldada, et iga eksportöör, eriti kui tegemist on väiketootjaga, läheb oma kaupu müüma väga kaugetele turgudele ja seal püsivalt tegutsema jääb. Kaugetele turgudele minek on kulukas, ajamahukas ja riskantne, sest me ei tunne neid nii hästi kui lähedasi turge. Kaugemale minek on suuremate ettevõtete või spetsiifiliste tootjate pärusmaa. Muidugi võib ootamatult avanevaid võimalusi kasutada, kuid sealjuures on oluline endale selgeks teha kaasnevad riskid.
    Paljudel teistel tootjatel aga tasub mõelda tavapärasest pisut kaugematele turgudele, et asendada Soomet või Venemaad. Eesti ettevõtted võiks rohkem eksportida teistesse Euroopa riikidesse, ilmselt leiaks võimalusi nii Saksamaal, Kesk-Euroopas ja ka Vahemeremaades.
    Ekspordi kasvatamiseks on siiski kõige olulisem, et Eesti ettevõtted suudaksid liikuda tootmis- ja tarneahelas ülespoole, toota ja müüa kallimaid kaupu, olla lähemal lõpptoodangu turustamise juures. Meie tootmine läheb kallimaks, sest tööjõudu jääb vähemaks ja palgad tõusevad.
    TASUB TEADAAasta alguse languse tõi statistika- 2014. aasta kahe esimese kuuga kahanes eksport 13%.- jaanuari 20%-lise languse taga oli aastatagune kõrge võrdlusbaas, kui toimus laevade vahetus Eesti ja Soome vahel.- veebruaris langustempo aeglustus 4%-le ja kasvas eelmise kuuga võrreldes.- nõrkuse taga on oluliste ekspordipartnerite majanduse oodatust aeglasem taastumine, Venemaa ja Soome majanduse madalseis.- eksporti Rootsi kahandasid enim mobiilsideseadmed, millel oli eelmise aasta võrdlusbaas kõrge.- ekspordi suure kukkumise taga Leetu oli elektri müügi lõppemine.- EL-i majandusaktiivsus on kasvamas ja välisnõudlus taastub aasta teisel poolel.
    Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi analüüsitalituse peaspetsialist Merike Riipinen
     
    Autor: Ken Rohelaan, Rivo Sarapik
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Raadiohitid: nurka surutud Putin ja ostusoovitused börsidelt
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
IKEA Baltikumi juht: Tallinna pood jääb Eesti ainsaks
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.

Olulisemad lood

Elering: mõne teise LNG-laeva toomiseks tuleb terminal ümber ehitada
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.