• OMX Baltic0,2%317,65
  • OMX Riga0,49%967,27
  • OMX Tallinn0,15%2 205
  • OMX Vilnius0,22%1 495,96
  • S&P 500−0,45%7 551,81
  • DOW 30−1,21%51 461,9
  • Nasdaq −0,01%25 978,42
  • FTSE 1000,52%10 743,65
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,19
  • OMX Baltic0,2%317,65
  • OMX Riga0,49%967,27
  • OMX Tallinn0,15%2 205
  • OMX Vilnius0,22%1 495,96
  • S&P 500−0,45%7 551,81
  • DOW 30−1,21%51 461,9
  • Nasdaq −0,01%25 978,42
  • FTSE 1000,52%10 743,65
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,19
Eesti suuremad eksportijad ootavad riigi suuremat panust spetsialistide väljakoolitamiseks, kes ettevõtteil senist väliskaubandust suurendada aitaks.
"Meie tööjõuressurss on ammendumas ning erialaspetsialistide juurdekasv ebapiisav. Paraku on kõrgharidussüsteem tootnud aastaid märkimisväärsel hulgal töötuid," ütles ABB Balti riikide juht Bo Henriksson tänase Äripäeva suurimad eksportijad avalikustanud kaaneloos.
Olematud, aga vajalikud muutused.Tema sõnul peaks valitsus senisest märksa olulisemalt tegelema tööturu probleemistikuga struktuursete muudatuste sisseviimiseni. Muudatuste vajadus puudutab kogu tööturgu ja sellega kaasnevat, alates hariduspoliitikast, ümberõppest, täiendkoolitusest kuni turu efektiivse seireni välja.
Lähema 15 aasta jooksul eksport suurte nihetega paremuse poole Henrikssoni hinnangul ei nihku, sest viimastel aastatel pole algatatud ühtegi mastaapset muudatust. "Kui täna teeksime olulisi otsuseid, siis vilju maitseksime 15 aasta pärast, mitte varem," märkis ABB juht.
Ebakindla välisnõudluse tõttu on ettevõtjate ootused käibe kasvu osas sel aastal mullusest tagasihoidlikumad. Jätkuva spetsialistide nappuse juures loodavad ligi pooled ettevõtted kasvatada käivet eelkõige läbi efektiivsuse suurendamise.
Kui möödunud aastal kavandas investeeringuid 73% tööstussektori ettevõtetest, siis tänavu plaanib ennekõike efektiivsuse kasvatamise eesmärgil investeeringida 90%. Swedbanki tööstusettevõtete uuringu kohaselt plaanib tänavu käivet kasvatada kaks kolmandikku ettevõtetest, oodates käibekasvuks keskmiselt 5,2%. Aasta varem ootas käibekasvu pea 80% tööstusettevõtetest ning kasvuootus oli üle 8%.
Majandusanalüütik ja peaministri nõunik Maris Lauri: Väikefirma vaadaku peavoolust eemale
Eesti majandusele oleks hea, kui me vaataksime ka mõnevõrra kaugemale tavapärastest eksportturgudest. Ei saa eeldada, et iga eksportöör, eriti kui tegemist on väiketootjaga, läheb oma kaupu müüma väga kaugetele turgudele ja seal püsivalt tegutsema jääb. Kaugetele turgudele minek on kulukas, ajamahukas ja riskantne, sest me ei tunne neid nii hästi kui lähedasi turge. Kaugemale minek on suuremate ettevõtete või spetsiifiliste tootjate pärusmaa. Muidugi võib ootamatult avanevaid võimalusi kasutada, kuid sealjuures on oluline endale selgeks teha kaasnevad riskid.
Paljudel teistel tootjatel aga tasub mõelda tavapärasest pisut kaugematele turgudele, et asendada Soomet või Venemaad. Eesti ettevõtted võiks rohkem eksportida teistesse Euroopa riikidesse, ilmselt leiaks võimalusi nii Saksamaal, Kesk-Euroopas ja ka Vahemeremaades.
Ekspordi kasvatamiseks on siiski kõige olulisem, et Eesti ettevõtted suudaksid liikuda tootmis- ja tarneahelas ülespoole, toota ja müüa kallimaid kaupu, olla lähemal lõpptoodangu turustamise juures. Meie tootmine läheb kallimaks, sest tööjõudu jääb vähemaks ja palgad tõusevad.
TASUB TEADAAasta alguse languse tõi statistika- 2014. aasta kahe esimese kuuga kahanes eksport 13%.- jaanuari 20%-lise languse taga oli aastatagune kõrge võrdlusbaas, kui toimus laevade vahetus Eesti ja Soome vahel.- veebruaris langustempo aeglustus 4%-le ja kasvas eelmise kuuga võrreldes.- nõrkuse taga on oluliste ekspordipartnerite majanduse oodatust aeglasem taastumine, Venemaa ja Soome majanduse madalseis.- eksporti Rootsi kahandasid enim mobiilsideseadmed, millel oli eelmise aasta võrdlusbaas kõrge.- ekspordi suure kukkumise taga Leetu oli elektri müügi lõppemine.- EL-i majandusaktiivsus on kasvamas ja välisnõudlus taastub aasta teisel poolel.
Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi analüüsitalituse peaspetsialist Merike Riipinen
 
Autor: Ken Rohelaan, Rivo Sarapik

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele