Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtjate viimane lootus kustus
Eelmisest aastast saadik võimaliku käibemaksuseaduse muudatuse pärast muret tundnud ettevõtjatel jääb nüüd üle vaid sügavalt sisse ja välja hingata: enam ei ole midagi teha, president kuulutas seaduse välja.
Seadusemuudatus, mille jõustudes tuleb ettevõtjail hakata deklareerima kõiki vähemalt 1000 euro suuruseid arveid, on ehe näide sellest, kui vähe riik ettevõtjat kuulab.
Jah, ettevõtjad said sõna rahanduskomisjoni laiendatud istungil, peale selles saatsid nad eri institutsioonidele ettepanekuid. Ometi arvestati ettevõtjate ettepanekutega juba esimest korda riigikogule seadust saates väga vähe. Teisel korral tehti seaduses vaid kosmeetilisi muudatusi.
Kibe otsus. Nii lootsidki ettevõtjad viimse hetkeni, et ehk jätab president ka seekord seaduse välja kuulutamata. President Ilves pidas aga piisavaks paranduseks mitmekordseks pikendatud seletuskirja, kus on tema hinnangul oluliselt parandatud mõjuanalüüsi.
Kibedaks teeb presidendi otsuse see, et ta küll ütleb end olevat mures üleoleva suhtumise pärast ettevõtjatesse, aga ometi pole see mure nii suur, et jätta välja kuulutamata seadus, mille loomisel ei ole huvigruppe sisuliselt kuulda võetud.
President ütles ka, et bürokraatiat peaks olema vähem, kuid paistab, et 1000euroste arvete deklareerimisega kaasnev nii ajalise kui ka rahalise kulu kasv ei ole midagi sellist, mis võiks presidendi meelest takistada/segada ettevõtjat tegelemast põhitegevusega.
Riik on astunud järjekordse sammu kaugemale ettevõtjatest, kodanikest, kellega koostöö on ülioluline, et hoida majandust jätkusuutlikuna. Majandusanalüütik Heido Vitsur ütles esmaspäeval ETVs, et riik ja ettevõtjad on juba praegu teineteisest kaugenenud ja mõistavad teineteist üha vähem. Tõepoolest, probleem ei ole mitte ettevõtjates, vaid riigis, mis ei oska tööandjatega läbi rääkida, kuidas ja mismoodi tuleks ettevõtluskeskkonda parandavaid otsuseid teha.