Uudised
17. juuli 2014 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Müük tee ääres toob pisku tulu

Eesti maanteedel sõites vilksavad aeg-ajalt silmanurgas isetehtud reklaamplakatid, mis kutsuvad ostma maasikaid, kartuleid, herneid või muid aiasaadusi.

“Küllap siis on aega talvel magada,” vastas Tartu–Võru teel, Paali küla sildi läheduses elav taluperenaine Heli Unt küsimusele, kas maasikate ja muu aiakraami müümine suve ära ei riku. Müügipunktil peab pidevalt silma peal hoidma ning reeglina ostuhuvilised kaua ootama ei pea.

Kasum polegi eesmärk. Tihedamalt Tartu–Võru teed mööda sõitjaile on Tartu poolt tulles paremat kätt jääv beež maja koos tee ääres seisva sama värvi treileriga ehk tuttav. Undi sõnul on treiler seal olnud juba oma kümmekond aastat.

“Eks enamik kliente ole läbisõidukliendid,” lükkas Unt ümber eelduse, et ostjad on lähiümbruse rahvas, kes tuleb vanast tutvusest või teada-tuntud kvaliteedi pärast aiasaadusi ostma.

Undi sõnul tasub ettevõtmine majanduslikult ära, aga kasum pole tee ääres aiasaaduste müügi eesmärk. “Pigem on nii, et teen endale, aga teen natuke rohkem,” ütles Unt ja lisas, et tööd on palju ning töötama peab kogu aeg.

Kuna tegu on perefirmaga, käib töökorraldus pigem selle järgi, kes parasjagu kui palju teha saab. Unt ütles, et kui ta tegi aruannet ning ametnik küsis, kes kui palju palka saab, olevat tema vastanud, et perefirma, eriti talupidamise puhul, teeb igaüks nii palju, kui jõuab ja saab.

Põnevam kui supermarketis. Veidi enam kui põlvekõrgusele letile on laotud kartuleid, mõni purk mett ja kolme sorti maasikaid, millest osa on pandud väikestesse karpidesse. Keset lauda seisab kaal.

Undi sõnul on möödasõitjatel alati kiire ning tahetakse palju ja kähku. Paljudele kiirustajatele võib üllatusena tulla, et õue peal ei lähe sugugi vähem aega kui supermarketis. Müügipunkti üks omadus on pidev suhtlus ning nõnda lähevadki paljud ostjad minema alles tükk aega hiljem, siis, kui ka maast-ilmast on omajagu räägitud.

Unt kirjeldas, kuidas tihti keeravad inimesed tema hoovi plaaniga lihtsalt läbi hüpata, ent unustavad endid siis maasikaid maitsma ja mõtisklema, mida nendega teha saaks. Näiteks Rumba sort, mille marjad näevad välja justkui plastikust, passib hästi tordi kaunistamiseks, Polka on aga parim otse suhu pistes.

Enamik kliente on Undi sõnul eestlased, aga sekka satub ka välismaalasi. Näiteks rääkis Unt venelastest, kelle silmis on Eesti maasikad eksootika – mis siis, et maasikaid kasvatatakse ka Venemaal. “Ilmselt on see samamoodi, nagu meie turist käib Saaremaal ja ostab endale kadakast võinoa,” märkis ta.

Undi sõnul tahavad turistid ausat ja eestimaist toodet ning on seetõttu eriti valvsad, kuna kardavad petta saada. Sellistel puhkudel viipab ta käega taamal asuvale põllumaale ja ütleb, et kes ei usu, võib põllule ise maasikaid kaema minna.

Omapärane müügivorm tekitas uudishimu ka korealastes, kes otsustasid Undi õue peale keerata. “Ja purssisid eesti keelt ka kõneleda!” naeris ta. Pärast selgus, et korealased olla juba pikemat aega Tartus elanud.

Spontaanne äri. Tee ääres talusaaduste müümist ei saa võrrelda turulkäiguga, sest müüjaid on vähem ja kaup on värskem. “Päris palju on juhtumeid, kus inimesed tulevad, ostavad kartulit, aga siis avastavad, et sinna peale tahaks näiteks tilli ka raputada või hoopis salatit teha,” naeris Unt.

Siis lippab ta aeda ja näpistab tillivarte küljest kimbu rohelist. Kui vaja, mõne salatilehe ka.

Tasub teada

Reklaamplakati jaoks luba omavalitsuselt

Välireklaami reguleerib kohalik omavalitsus.Reklaamiseaduse § 13 ütleb, et valla- või linnavolikogu määrusega võib kehtestada välireklaami paigaldamise eeskirja, millega kehtestatakse nõuded välireklaami avalikustamise viisile ja kohale.

Allikas: reklaamiseadus