• Jaga lugu:

    Üks hea näide, kuidas sujus koostöö ministeeriumiga

    Häid näiteid viljakast koostööst ametkondadega pole palju, aga järgnev on üks neist.

    Neil päevil möödub aasta päevast, mil viis suurt erialaliitu (mis ühendasid endas sel hetkel kokku 322 Eesti suur­ettevõtet) eesotsas vee-ettevõtete liiduga pöördusid ühiselt ja avalikult majandusministeeriumi poole sooviga, et minister jätaks uue tee- ja teetööde kvaliteedinõuete määruse välja kuulutamata, sest see oleks kaasa toonud kodukulude hüppelise tõusu.
    Ühine pöördumine. Kõik Eesti ühisveevärkide (ja teiste taristute) kliendid jätavad ühtekokku sadu tuhandeid, kui mitte miljoneid eurosid asjatult kulutamata tänu asjaolule, et õigel ajal sattus õiges kohas olema üks inimene.
    See suurte ettevõtlusorganisatsioonide ühispöördumine oli piltlikult öeldes viimane õlekõrs, sest muul viisil jäid ametnike kõrvad suletuks. Valitsevat mõtteviisi kirjeldas elavalt ühe ametniku sõnavõtt, kes püüdis ühist pöördumist “nutuks ja halaks” sildistades naeruvääristada.
    Kuni ühispöördumiseni ei uskunud ükski majandus­ministeeriumi ametnik-seaduselooja, et uus määrus võiks näiteks vee-teenuste hindu tarbijaile drastilisel määral tõsta (väiksemate asulates koguni kuni 60 protsenti). Nad lihtsalt ei uskunud, ja kõik.
    Me ei tea tegelikult tänaseni, mis täpselt ministeeriumis muutus (üht-teist oleme muidugi kuulnud), kuid korraga hakkas kõik laabuma. Määruse jõustumiselt võeti maha ajasurve ja moodustati erialainimestest ning huvirühmade esindajatest töögrupp.
    Õigusloome musternäide. Edasisest kujunes hea õigusloome tava musternäide: huvirühmad jõudsid kokkuleppele määruse sõnastuses ja töörühmas saavutatud kokkulepped jäid pidama, neid ei muudetud kabinettides.
    Kahjuks pole harukordne, et mõni seadus või määrus hakkab kehtima kuidagi kogemata ja ootamatult. Tihti juhtub, et ametnikud on oma parema äranägemise järgi ja spetsialistide arvamusi arvestamata seaduse valmis kirjutanud ning teised ametnikud on selle pikemalt kaalumata ära kinnitanud.
    Nii ta kehtima hakkabki, valel kujul, valede tagajärgedega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Börs: Nasdaq ja S&P 500 jõudsid uute rekorditeni
Nasdaqi ja Standard & Poor’s 500 indeksid tõusid neljapäeval uute rekorditeni, millele aitasid kaasa börsifirmade tugevad tulemused ning USA töötu abiraha taotlejate arvu langus, vahendab Reuters.
Nasdaqi ja Standard & Poor’s 500 indeksid tõusid neljapäeval uute rekorditeni, millele aitasid kaasa börsifirmade tugevad tulemused ning USA töötu abiraha taotlejate arvu langus, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.