Pankurid asetasid vestluse keskpunkti töö­turu poliitika. Nad ütlesid, et uute töökohtade loomine ja palgakasv peab hakkama nõudlust vedama. Lisaks tõdesid juhid, et riikide raha­poliitika läheb aina rohkem lahku, sest majandus kasvab erineva tempoga, vahendas Bloomberg.

Kui vaadata liikumisi tööturul, peaks USA Föderaalreserv ja Inglise keskpank rahapoliitikat karmistama, sest nende majandus näitab taastumismärke. Euroopa Keskpanga president ­Mario Draghi ja Jaapani keskpanga juht Haruiko ­Kuroda peavad aga tõenäoliselt võtma kasutusele uued stimuleerimismeetmed.

USA-l ja Euroopal vastupidine suund. Föderaalreservi juht Janet Yellen märkis, et samal ajal kui USAs kasvab uute töökohtade arv, on näha märkimisväärset tööjõu alakasutust.

Tema sõnul peab tööturu olukorda hindama põhjalikumalt kui lihtsalt töötuse määra vaadates. Töötuse määr on USAs langenud kriisiaegselt 10%-lt 6,2%-le. Spetsialistide hinnangul väljendas Yellen selgelt, et olukord on veel liiga passiivne. Intervjuud teiste Föderaalreservi ametnikega näitasid aga seda, et arvamused majanduse väljavaate ning rahapoliitika suhtes hakkavad lahku minema.

Erinevalt Yellenist ütles Draghi, et EKP ametnikud on valmis stimuleerimismeetmeid laiendama, sest euroala peab hakkama saama 11,5%-lise töötuse ja olematu majanduskasvuga.

Draghi sõnul tõusevad hinnad endiselt mitu korda väiksema kiirusega, kui EKP prognoosis, ning kui tarbijad ja ettevõtted tõmbavad kulutusi veelgi kokku, on deflatsioonispiraali sattumise risk suur.

Draghi sõnad tugevdavad spekulatsioone, et EKP alustab lõpuks rahapoliitika kvantitatiivset lõdvendamist (võlakirjade uus kokkuostmine – toim) isegi pärast tänavu juunis toimunud intressimäärade kärpimist.