Börsikauplemine = tippsport

27. august 2014, 00:00

Praegused ja tulevased väikeinvestorid võiksid inspiratsiooni saada pisikese algkapitaliga 10 aastat tagasi aktsiaturgudel investeerimisega alustanud Mikk Talpsepast (30), kes on hoidnud oma portfelli keskmise aastatootluse tänini ligi 60% plussis. Veel tänavu loodab ta käivitada Eestis maailma väärtpaberiturgudele suunatud riskifondi ja edestada sellega USA nimekaime.

Talpsepa sõnul on võimalik ka väga väikeste summadega investeerimist alustades kindlustada endale helge tulevik või koguni rikkaks saada. Kullast soovitab ta aga ringiga mööda minna.

Kus praegu on parimad võimalused Teie hinnangul sektorite või regioonide kaupa? Selle aasta algul soetasin näiteks Tai aktsiaid, kus olid sel hetkel poliitilised pinged. Praeguseks on Tai aktsiad tõusnud sealt 30%, ilma et ma oleks pidanud valima üksikaktsiaid.

Sellistesse piirkondadesse investeerimisel tuleb muidugi arvestada võimalusega, et mingi kohalik restoran või kiirsöögikoht võib ju teenida kasumit ja areneda, kuid kui kohale jõuab Ameerika McDonald’s, siis tõrjutakse kohalik välja ja parimaks investeeringuks kujuneb ikkagi USA aktsia. See on põhjus, miks tasub valida alati kõige võimsamaid ettevõtteid, nagu teeb Warren Buffett, kes on ostnud selliseid ettevõtteid nagu Johnson & Johnson, Procter & Gamble, Coca-Coca, McDonald’s jne. Lühiajaline edu ei loe, kui pikas perioodis kaotad.

Kuidas teenida kriisidelt, mida arvata näiteks Venemaa aktsiaturust või Lähis-Ida sündmustest? Mina arvan, et Vene aktsiaturu väljavaated on suhteliselt head. Kui jätame kõrvale selle aspekti, kas Venemaale peaks investeerima olukorras, kus Venemaa on agressiooni näitamas teise riigi suhtes, arvan, et Venemaale on täitsa mõistlik investeerida. Aktsiate hinna ja kasumi suhted on seal madalad, samas Venemaa sõltub väga palju nafta hinnast. Nafta hinda toetab aga maailma kasvav elanikkond, samuti areneb Hiina ja autode arv järjest kasvab. Samas on Venemaa üks 17 riigist maailmas, kus rahvaarv väheneb, mis investeeringute seisukohast ei ole hea.

Kui nafta hind peaks kukkuma nii nagu 2008 lõpus ja 2009 alguses, kui nafta langes 150 dollari pealt 30 dollarile barrelist, siis see oleks Venemaale väga halb. Aga enne seda peaks globaalne majandus hakkama kriisi minema, mille tõenäosust vähemalt lähiaasta perspektiivis ei pea tõenäoliseks.

Milline on Teie seisukoht kulla kui investeeringu suhtes? Arvan, et kuld on isegi hinnal 1300 ligikaudu kolm korda ülehinnatud. Võib ju leida põhjusi, miks kulla hind võiks tõusta, aga pikas perioodis kallineb kuld vastavalt inflatsioonile. Näiteks ajavahemikus 1975–2013, millesse jäi ka kulla n-ö võidukäik, kallines kuld keskmiselt inflatsiooni järel 1,8%, samal ajal kui USA aktsiad kallinesid inflatsiooniga korrigeeritult keskmiselt 7,2%. Samamoodi kallinevad vastavalt inflatsioonile kinnisvara ja maavarad. Kuna ettevõtted loovad lisaväärtust, siis on loogiline, et aktsiad edestavad pikas perioodis vara­klassina kõiki teisi varaklasse.

Millistesse Tallinna börsi ettevõtetesse Teie julge südamega investeeriksite? Julge südamega väga ei julgeks soovitada, samas leian, et Tallinna börsi aktsiad on laias laastus hinnatud enam­vähem õiglaselt. Kui soov on vara mitmekordistada, siis peaks ikkagi ootama mingit erakordset kriisi, nagu oli 2008. aastal, kuid niisuguse ulatusega kriisi ei pruugi lähiajal tulla.

Milline on olnud Teie kõige parem aktsiainvesteering? Üks ebastandardne ja edukas tehing oli 2011. aastal seoses Jaapani maavärina ja tsunamiga. Hiidlaine tekitas Jaapanis suuri purustusi ja ka kahju majandusele. Jaapani börs langes kahe järgneva börsipäevaga 16%. Ma arvutasin välja, et tegelik kahju majandusele oleks pidanud kukutama börsi umbes 6%, ning ostsin teatava koguse Nikkei futuure, mis kahe nädalaga tõusidki hinnani, mida olin arvestanud. See tehing oli eba­standardne ka minu jaoks, kus mul oli sama palju infot kasutada kui igal teisel turuosalisel. Samuti meeldib see seetõttu, et sellist tehingut oleks olnud võimalik teha ka näiteks 100 miljoni dollariga. Alusvaras mõõtes tähendas see, et mul õnnestus indeksi liikumisest saada kahe nädalaga kätte 12%-line liikumine.

Milline on Teie hinnang 1000 euro investeerimisele – kas sellise algkapitaliga on midagi teha? 1000 euro puhul on pigem mõistlik investeerida Tallinna börsile, kus näiteks LHV Pangas pole aktsiatele haldustasu. Kuid kui soov on investeerida riskivabamalt ja globaalsemalt, näiteks USA mõnda indeksiaktsiasse, siis võiks kapitaliks olla alates 2000 eurot.

Kuhu Teie praegu selle 1000 paigutaksite? Kõige lihtsam ja mõistlikum valik oleks osta näiteks USA Standard & Poors 500 indeksaktsia ehk siis USA 500 suurimat ettevõtet korraga. Saad tükikese kõigist ettevõtetest. Igal juhul saad ka dividende, sest kõikide ettevõtete dividendid koondatakse periooditi kokku ja makstakse ühekorraga välja. Praegu see dividendimäär on umbes 2%, mis tähendab, et aastas saaks dividende 20 eurot, mis vast ei pane kedagi investeerimisega tegelema.

Küll aga ei mõelda, et investeerides see 1000 ­eurot ka lihtsalt indeksaktsiasse võib sellest järgmise 35 aastaga saada ligemale 50 000 eurot. Muidugi, kui seda inflatsiooniga korrigeerida, võiks see praeguses mõttes tähendada ostujõudu 15 000 eurot.

Kui keeruline on aktsiakauplemisega rikkaks saada väikselt alustades? See nõuab väga suurt tööd. Börsikauplemine on nagu tippsport, väga vähesed on tegelikult edukad. Märkimisväärset turu edestamist ei saa eeldada. Eduks on vaja väga suurt leidlikkust, väga suurt töötahet või siis õnne. Õnnega tavaliselt väga kaugele ei vea, kuigi ka börsil on võimalik ruletti mängida. Õigupoolest piisab 1000 eurost, sellega saab end üles töötada, aga see on väga raske ja nõuab suurt leidlikkust, õiget riskijuhtimist ja suurt tööd.

Kuuldavasti alustasite ka ise võrdlemisi väikse algkapitaliga? Jah, 2003. aastal alustades oli kapital väga väike. Muidugi see tähendas, et mitu aastat olid väga keerulised ja rasked. Näiteks kui sul ongi 1000 eurot ja ostad teenuseid sisse 100 ­euro eest kuus, siis 10% tootlusest läheks justkui teenuste kinnimaksmiseks, seega alustades on oluline hoida kulud võimalikult väikesena.

Börsidel on ikkagi intellekt edasiviiv jõud koos mõistliku riskijuhtimise ja sihipärase tegutsemisega. Samuti peab olema kannatust.

Milline on Teie ajalooline tootlus? Veidi üle 10aastase börsikaupleja karjääri jooksul on minu keskmine varade aastane tootlus kulutuste järel jäänud 60% kanti. Selline tootlus on iseenesest väga võimas, aga kas see jätkub sellisena, ma ei julgeks panustada. Viimastel aastatel ei ole ma märkimisväärset kasvu näidanud. Pigem ootan uusi võimalusi ja leian, et igas börsitsükli faasis ei peagi turgu tingimata edestama. Kõige olulisem on see, kuidas elad üle kriisiaastad.

 

 

Mis on mis

  • Mikk Talpsepa 8 investeerimismõtet

1. Börsikaupleja ei peaks väga palju piire seadma ja peaks otsima võimalusi kõikjalt.

2. Investori tähtsaim ülesanne on kapitali säilitamine.

3. Väldi buumi ajal aktsiate ostmist.

4. Oma reserve, et aktsiaid oleks võimalik kriisi haripunktis osta.

5. Ühe tehinguga rikastumise üritus on sama, nagu minna kasiinosse ja mängida ruletti.

6. Eduks on vaja väga suurt leidlikkust, väga suurt töötahet või siis õnne.

7. Börsidel on edasiviivaks jõuks intellekt koos mõistliku riskijuhtimise ja sihipärase tegutsemisega. Samuti peab olema kannatust.

8. Lühiajaline edu ei loe, kui pikas perioodis kaotad.

 

 

 

 

Kommentaar

  • Rikkaks saab meeletute riskide või järjekindlusega

Alo Vallikivi, LHV maaklertegevuse juht
Ausalt öeldes tundub 60% tootlusnumber (ja seda veel 10 aasta keskmisena) uskumatuna. Sisuliselt tähendab see seda, et Mikk Talpsepp on Warren Buffettist  (kelle ajalooline tootlus jääb 20% kanti – toim) kolm korda leidlikum, töökam või õnnelikum. Pühapäevainvestor peaks olema rahul, kui suudab saavutada S&P 500 indeksi ajalooliselt keskmiselt 12%ga võrdväärset tootlust. Ühelt poolt on Miku tootlusele kindlasti kaasa aidanud see, et ta on alustanud väikeste summadega – riskitaluvus on sellisel juhul kindlasti suurem. Lisaks jäävad silma 2009. ja 2010. aasta erakordsed tootlused – paistab, et investoril oli õnne ja meelekindlust 2008. aasta kriisi järel piisavalt kaua kätel istuda ning seejärel odavaid aktsiaid soetada.
Väikeste summade investeerimisel on rikkaks saamiseks kaks võimalust – kas võtta meeletuid riske või investeerida pika aja jooksul ja järjekindlalt. Pikaajalise investeerimise strateegia korral meeldib mulle üha rohkem S&P 500 indeksi­fondi investeerimine, ajalooliselt 12% tootlust tähendab pika­ajalist, kuid kindlat teed miljonäristaatuse poole.
Eesti inimesel on kaks probleemi: raha on vähe ja soovitakse elada tuleviku arvel, mitte tulevikuks koguda. Kui inimese mõtteviis on tarbimise poole kaldu, siis on ükskõik millise sissetuleku korral raha vähe. See tähendab, et sissetuleku suurenedes ostab inimene kallimaid ja edevamaid asju, kuid investeerimiseks ei ole raha ei 500 euro suuruse ega 5000­eurose palga juures.
Investeerida on võimalik ka 30 ­eurot nii, et teenustasud seda ära ei sööks. Alustada tuleks fondidest ning seejärel vaadata juba üksikaktsiate poole. ­Huvi börsi vastu sõltub ka paljuski börsil olevate ettevõtete edu­lugudest, kui edukaid ettevõtteid napib, siis on ka raske investorites huvi tekitada. LHV panga klientide enimkaubeldud aktsiate hulka kuuluvad Apple, Facebook ja Tesla, kes kõik on oma edulooga.

  • Poole kohaga börsikauplejaks minna ei maksa

Jaak Roosaare, väikeinvestor, “Rikkaks saamise õpiku” autor
Minu jaoks on oluline lause selles intervjuus, et “kauplemine on tippsport, kus edu saavutavad vähesed”. Kõikidele börsil kauplejatele soovitaksin enne tehingute tegemist leida vastus küsimusele, mis on sinu eelis võrreldes kõikide teiste kauplejatega. Osalesin hiljuti 716 osalejaga Kalevipoja rattamaratonil – nähes stardikoridoris minust palju kogenumaid, paremas vormis ja parema varustusega rattureid, ei tekkinud mul ootust, et ma peaksin neist parem olema. Börsil kaubeldes sa aga oma konkurente ei näe ja nii millegipärast inimesed eeldavad, et aktsiate või valuutadega kaubeldes on lihtne raha teenida. Tuletan meelde lihtsat tõsiasja, et kui sina ostad, siis peab keegi müüma, ja vastupidi.
Minu kokkupuude Mikk Talpsepaga on piirdunud Ärikatla korraldatud seminariga. Mind veenis tema esinemine selles, et edukas kaupleja peab olema tavalisest inimesest veidi erinev ja kirglikult oma eriala armastama. Mikk rääkis, kuidas ta vahel on teinud arvutiekraanide ees kolmepäevaseid maratone, mille käigus on isegi söömine meelest läinud. Või kuidas ta kunagi tegi aja peale peast arvutamise võistluses maailmarekordi. Mitmed on minult küsinud stiilis, et “kuule, ehk peaks ka pärast palgatööd õhtuti veidi valuutasid treidima?”. Mikk Talpsepp on hea näide sellest, et poole kohaga börsikauplejaks minna ei maksa.

  • Tähelepanu kulude juhtimisele

Allan Marnot, Swedbanki investeerimispanganduse juht Eestis
Tuleb nõustuda, et väikeste investeeritavate summade puhul on kulude juhtimine väga oluline. Investoril tuleks vaadata, kuidas maakler on kujundanud kauplemistasud ja millised on hoidmistasud, mis erinevate väärtpaberiarve “tüüpide” puhul võivad oluliselt erineda.
Tavaliselt on kodu­börsi kauplemis- ja hoidmistasud muudest turgudest madalamad.
USA turgudele investeerimine on üldiselt muudetud odavaks ja lihtsaks, kuid interneti vahendusel teenusepakkuja valimisel tuleb arvestada, et investorkaitse internetis on väike, et mitte öelda olematu.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. August 2014, 18:45
Otsi:

Ava täpsem otsing